Religioonisotsioloogia

Religioonisotsioloogia töövaldkonna eesmärgiks on inimeste religioossete hoiakute uurimine kasutades sotsioloogilisi meetodeid.

Esimene religioonisotsiolooogiline küsitlus toimus 1995. aastal, mille korraldasid Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Piibliselts ja Eesti Evangeelne Allianss. Kiriküsitlusel esindas elanikkonda 1551 inimest (914 eestlast ja 637 muulast). Lisaks küsitleti veel Kirikute Nõukogu liikmeskirikute koguduste 1006 liiget ja 353 vaimulikku. Kogutud teave andis ülevaate inimeste arvamustest, hoiakutest ja ootustest paljudes usuga seotud küsimustes ning võimaldas neid ka igapäevases kirikuelus arvestada. Eelmainitud uuringu tulemusi tutvustati üldsusele massiteabe kaudu ja anti välja ka statistiline kogumik ankeedile antud vastustest. (“Elust, usust ja usuelust”, Tallinn, 1996).

Eesti ühiskonnas on toimunud mitmeid muutusi ja mõistetavalt on suuremal või vähemal määral teisenenud ka elanike suhtumine usuellu. Teine relgioonisotsioloogiline küsitlus viidi läbi Eesti Kirikute Nõukogu poolt 2000. aasta veebruaris. Mõlema küsitluste algatajaks, hingeks ja vedajaks oli PhD Hans Hansen.

Religioonisotsioloogia töörühma poolt viidi 2003. aastal läbi Kalmer Marimaa koordineerimisel eestimaalaste moraali ja väärtushinnanguid puudutavate hoiakute uurimine. Uuring ei piirdunud üksnes väärtuste ja moraali analüüsimisega. Respondentidel paluti vastata ka vaba aja veetmist ja erinevates kodanikeühendustes osalemist puudutavatele küsimustele, uuriti nende kultuuritarbimist, tundlikkust ühiskonna valupunktide vastu, suhtumist religiooniõpetuse andmisse koolides. Vaadeldi ka pere- ja kooselu käsitlevaid hoiakuid, suhtumist inimelu pühadusse, aspekte erinevatest elusituatsioonidest ja valikutest igapäevaelus. Uuriti, kuivõrd eestimaalased usaldavad erinevaid institutsioone, näiteks Vabariigi Valitsust, Riigikogu, haridus- ja kohtusüsteemi. Loetletud teemad moodustavad vaid osa probleemideringist, mida antud küsitlus kajastas.

2005.-2006. aastatel toimus kolmas küsitlus “Elust, usust ja usuelust”. Nende kahe viimase uuringu korraldajaks oli Eesti Kirikute Nõukogu religioonisotsioloogia assistent Eva-Liisa Jaanus.

Neljas Eesti Kirikute Nõukogu religioonisotsioloogiline uuring “Elust, usust ja usuelust” viidi Eerik Jõksi juhtimisel läbi 2010. aastal koostöös Sotsiaal- ja turu-uuringute firmaga Saar Poll OÜ. Nelja küsitluse tulemuste võrdlemiseks korrastati varasemate uuringute andmebaasid. Uuringuid tutvustati pressikonverentsil Tallinnas ja Tartus 4. novembril 2010. aastal toimunud konverentsil. Lisaks ilmus 2011. aastal religiooni-sotsioloogilise uuringualane kogumik “Astu alla rahva hulka”.

01 Sissejuhatus (.pdf)
02 Liina Kilemit. Sotsioloogilised uuringud Eesti Kirikute Nõukogus 1995-2010 (.pdf)
03 Veiko Vihuri. Eestlane ja ristiusk kirikutegelaste pilgu läbi (.pdf)
04 Andrus Saar. Eestimaalane ja tema usk sotsioloogi pilgu läbi (.pdf)
05 Mida tahaks vaimulik teada oma koguduse liikmest (.pdf)
06 Raigo Liiman ja Tarmo Tuisk. Eestimaalaste hoiakute muutused usu- ja moraaliküsimustes 1990-2010 (.pdf)
07 Liina Kilemit ja Anu Rentel. Eestimaalaste ootused kirikule (.pdf)
08 Annika Laats. Eestimaalaste arusaam kristlikest moraalireeglitest ning süü ja vastutuse vahekorrast (.pdf)
09 Lea Altnurme. Mida võiks kirik teada eestimaalase individuaalsest religioossusest (.pdf)
10 Eva-Liisa Jaanus ja Marge Unt. Eestimaalaste religioossus Euroopa taustal (.pdf)
11 Olga Schihhalejev. Noorte eestimaalaste ja eurooplaste hoiakud religiooni suhtes (.pdf)
12 Kaido Soom. Eestimaalase kuvand ristiusust, kirikust ja kristlastest (.pdf)
13 Ringo Ringvee. Ristiusu kohtumine teiste vaimsete praktikatega – Eestimaa kogemus (.pdf)
14 Elust, usust ja usuelust 2010 tulemused. Võrdlus tunnuse sugu alusel (.pdf)