Religioonisotsioloogia
Religioonisotsioloogia töövaldkonna eesmärk on uurida Eesti elanike religioosseid hoiakuid, kasutades selleks tänapäevaseid sotsioloogilisi meetodeid. Töövaldkonna peamiseks väljundiks on olnud regulaarse religioonisotsioloogilise elanikkonna uuringu “Elust, usust ja usuelust” läbi viimine.
Uuringute ajalugu ja tulemused
Esimene küsitlus (1995)
Religioonisotsioloogiliste uuringute ajalugu Eestis sai alguse 1995. aastal, mil Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Piibliselts ja Eesti Evangeelne Allianss viisid läbi esimese küsitluse. Postiküsitluses osales 1551 Eesti elanikku, lisaks 1006 Kirikute Nõukogu liikmeskirikute koguduseliiget ja 353 vaimulikku. Kogutud andmed andsid põhjaliku ülevaate inimeste arvamustest, hoiakutest ja ootustest usuga seotud küsimustes, aidates kujundada igapäevast kirikuelu. Uuringu tulemusi tutvustati avalikkusele meediakanalite kaudu ning avaldati ka statistiline kogumik “Elust, usust ja usuelust” (Tallinn, 1996).
Teine küsitlus (2000)
Teine küsitlus viidi läbi 2000. aasta veebruaris Eesti Kirikute Nõukogu eestvedamisel. Mõlema küsitluse algatajaks ja eestvedajaks oli Hans Hansen.
Täiendav uuring (2003)
2003. aastal viidi Kalmer Marimaa juhtimisel läbi täiendav uuring, mis keskendus eestimaalaste moraalsetele ja väärtushinnangulistele hoiakutele.
Kolmas küsitlus (2005–2006)
Kolmas küsitlus, “Elust, usust ja usuelust”, korraldati aastatel 2005–2006 EKNi religioonisotsioloogia assistent Eva-Liisa Jaanuse eestvedamisel.
Neljas küsitlus (2010)
2010. aastal toimus neljas uuring “Elust, usust ja usuelust”, mille juht oli EKNi teadur Eerik Jõks. Uuring viidi läbi koostöös Saar Poll OÜ-ga. Esmakordselt korrastati varasemate küsitluste andmebaasid, et hõlbustada tulemuste võrdlemist. Tulemusi esitleti pressikonverentsidel Tallinnas ja Tartus ning avaldati 2011. aastal kogumikus “Astu alla rahva hulka”.
Viies küsitlus (2015)
2015. aasta uuring rakendas suures osas 2010. aasta küsitluse metoodikat. Projektijuht oli taas Eerik Jõks ning uuring viidi läbi koostöös Saar Poll OÜ-ga. Tulemusi tutvustati konverentsil ja kogumikus “Kuhu lähed, Maarjamaa” (2016).
Kuues küsitlus (2020)
Kuues uuring korraldati 2020. aastal kombineerides veebi- ja postiküsitlust. Projekti juhtis Laur Lilleoja. Nagu varasemate uuringute puhul, oli küsimustiku ettevalmistamisse kaasatud laiapõhjaline teadlaste ekspertgrupp. Uuringu tulemusi tutvustati vastavasisulisel konverentsil ning 2024 ilmus uuringule pühendatud Usuteaduse Ajakirja erinumber.
EKN plaanib “Elust, usust ja usuelust” uuringutega jätkata. Järgmine küsitlus on planeeritud 2025. aastaks. Uuringu jätkusuutlik elluviimine on olnud võimalik tänu Siseministeeriumi poolsele sihtfinantseerimisele.
Järgnev tabel kirjeldab iga küsitlusvooru valimit ja kasutatud küsitlusmeetodit.
| Aasta | Vastajate arv | Vastajate vanus | Küsitlusmeetod |
| 1995 | 1551 | 16–70 | postiküsitlus |
| 2000 | 1092 | 16–70 | postiküsitlus |
| 2005 | 741 | 15–74 | postiküsitlus |
| 2010 | 1009 | 15–74 | näost näkku intervjuu |
| 2015 | 1011 | 15–74 | näost näkku intervjuu |
| 2020 | 1000 | 18 ja vanemad | veebi + postiküsitlus
|
Uuringute andmete kättesaadavus ja mõju
Kõik “Elust, usust ja usuelust” küsitluste andmed, sealhulgas 2020. aasta uuringu tulemused, on avalikkusele vabalt kättesaadavad. Lisaks on uuringute andmeid kasutatud enam kui 100 teaduspublikatsioonis. Alljärgnevalt leiab ligipääsu olulisematele publikatsioonidele ja andmestikele:
Andmed ja muu dokumentatsioon: Elust, usust ja ususelust andmete kasutamiseks palun täitke järgnev vorm.
Esmased tulemused:
Elust, usust ja usuelust 2020
Elust, usust ja usuelust 2015
Olulisemad kogumikud:
2024 Usuteaduslik Ajakiri: erinumber Eesti elanike maailmapilt uuringu „Elust, usust ja usuelust 2020“ valguses
2019 Usuteaduslik Ajakiri: erinumber Eesti usk
2016 kogumik “Kuhu lähed, Maarjamaa? Quo vadis Terra Mariana”
2011 kogumik “Astu alla rahva hulka”
Valik artikleid mis tuginevad EUU andmestikele
Remmel, A. (2024). Mittereligioossus Eestis: põlvkondlik vaade. Usuteaduslik Ajakiri, 87(3), 1-39.
Altnurme, R. (2019). Usuteaduskond eile ja täna. The Faculty of Theology yesterday and today. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, (47), 13-26.
Soom, K. (2018). Eestis elavate ee sti ja vene kee lt kõnelevate inimeste religioossuse võrdlus. Usuteaduslik Ajakiri, (2 (73)), 68-88.
Hansen, H. (2000). Religioonisotsioloogilise kiisitluse” Elust, usust ja usuelust II” tulemused (The Results of the Sociological Survey” Of Life, Faith and Religious Life II”).
Käpp, T. (2018). Kristlike koolide roll liberaalses ühiskonnas Eesti näitel. Usuteaduslik Ajakiri, (2 (73)), 89-111.
Kilemit, L. (2020). Kristlike kogudustega liitumise põhjustest. Dissertationes theologiae Universitatis Tartuensis, 39.
Päiviö, H., & Soom, K. (2012). Viron kirkko muutosten keskellä: Uskonnollisuus Virossa 2000-luvulla. Teologinen Aikakauskirja, 117(3), 301-310.
Eek, L. (2016). Imede mõistmisest eestikeelsete õigeusklike seas. Usuteaduslik Ajakiri, (2 (70)), 50-73.
Eek, L. (2015). Õigeusu kese eestikeelse õigeuskliku silmis: ühe kvalitatiivse uuringu tulemused. Mäetagused. Hüperajakiri, (60), 95-126.
Kiviorg, M. (2000). Church and state in Estonia. European Journal for Church and State Research-Revue européenne des relations Églises-État, 7, 317-338.
Meel, L. (2018). Defining the context for best practices: institutional setting for clinical pastoral care in Estonia. Journal of religion and health, 57(1), 328-332.
Ringvee, R. (2014). Religion: Not declining but changing. What do the population censuses and surveys say about religion in Estonia?. Religion, 44(3), 502-515.
Hiiemäe, R., Kalda, M., Koiva, M., & Voolaid, P. (2020). Koroonakriisi rahvapärased väljendused Eestis: Folkloori taaskasutus kui toimetulekuviis. Language & Literature/Keel ja Kirjandus, (12).
Altnurme, L. (2010). Religiooni uurimise probleemidest sotsiaalkonstruktivistlikus perspektiivis. Usuteaduslik ajakiri, (1 (60)), 4-22.
Kartau, A. K. (2019). “Ega ma arsti juurde ju ometi ei lähe!” Eemiline uskmatus oletataval uue vaimsuse uurimisväljal. Mäetagused. Hüperajakiri, (75), 25-52.
Soom, K., & Lehtsaar, T. (2021). Forms and Roots of Contemporary Religiosity in Estonia. Occasional Papers on Religion in Eastern Europe, 41(2), 2.
Ringvee, R. (2016). Funding religious heritage in Estonia: from sacred buildings to sacred groves. In Funding religious heritage (pp. 113-126). Routledge.
Käpp, T. (2021). Kristlik väärtuskasvatus kristlikes koolides ning kristlike koolide roll Eesti ühiskonnas 21. sajandi algul. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lilleorg, A. (2022). Koguduse Kasvu missioloogilised mudelid. Usuteaduslik Ajakiri, (3 (83)), 82-109.
Hiiemäe, R. (2021). A hundred forms of spirituality in the least religious country in the world. Journal of Religion in Europe, 13(3-4), 214-240.
Kilemit, L., & Nõmmik, U. (2002). Über Religion im heutigen Estland. Zu den Ergebnissen einer religionssoziologischen Umfrage. Trames, 4, 6.
Lilleorg, A., & Murakas, R. (2024). Characteristics of Growing Churches. Quantitative Analysis. Occasional Papers on Religion in Eastern Europe, 44(7), 2.
Ringvee, R. (2017). La protection du patrimoine religieux en Estonie: lieux de culte et sites naturels sacrés. Revue du droit des religions, (3), 95-108.
Ringvee, R. (2016). Religion and nation-building in Estonia: some perspectives on secular society. In Religion, Politics and Nation-Building in Post-Communist Countries (pp. 143-162). Routledge.
Cleary, E. (2014). The Impact of Religion on Minority Identity and Community: A Case Study of Russian Orthodoxy and the Russian Minority in Estonia. West Virginia University.
Ringvee, R. (2016). Satanism in Estonia. In Contemporary Religious Satanism (pp. 141-152). Routledge.
Ringvee, R. (2020). Religion and Welfare in a Secular Society: The Case of Estonia. Faith-Based Organizations and Social Welfare: Associational Life and Religion in Contemporary Eastern Europe, 199-219.
Schihalejev, O., Geikina, L., Dikšaitė, R., & Liimets, K. (2023). The Intersection of Religion and Gender in Textbooks in the Baltic States. Religion and Society in Central and Eastern Europe, 16(1), 93-112.
Ringvee, R. (2015). New religious movements and New Age in Estonia. In Handbook of Nordic New Religions (pp. 478-494). Brill.
Remmel, A., & Friedenthal, M. (2020). Atheism and freethought in Estonian culture. In Freethought and Atheism in Central and Eastern Europe (pp. 84-110). Routledge.
Lehtsaar, T. (1999). Transformations in Religious Experience: Social Context and Psychic Aspects of Religion in Estonia: Explorative Studies (Doctoral dissertation, Universiteit van Amsterdam [Host]).
Remmel, A. (2017). Religion, interrupted? Observations on religious indifference in Estonia. Religious Indifference: New Perspectives from Studies on Secularization and Nonreligion, 123-142.
Remmel, A., & Uibu, M. (2015). Outside conventional forms: Religion and non-religion in Estonia. Religion and society in Central and Eastern Europe, 8(1), 5-20.
Hiiemäe, R., Kalda, M., Kõiva, M., & Voolaid, P. (2021). Vernacular reactions to covid-19 in Estonia: crisis folklore and coping. Folklore (14060957), (82).
Süld, E. (2022). Multicultural education in Estonia: why is it powerless in responding to islamophobia?. Society Register, 6(2), 61-86.
Meel, L., & Lehtsaar, T. (2017). Interdisciplinary Team Based Pastoral Care: A Potentially Adaptable Model for Estonian Healthcare. Occasional Papers on Religion in Eastern Europe, 37(3), 2.
Thurfjell, D., Rubow, C., Remmel, A., & Ohlsson, H. (2019). The relocation of transcendence: Using schutz to conceptualize the nature experiences of secular people. Nature and Culture, 14(2), 190-214.
Hiiemäe, R. (2017). Destiny, Miracle Healers and Magical Intervention: Vernacular Beliefs on Involuntary Childlessness in Estonia. Journal of Ethnology and Folkloristics, 11(2), 25-50.
Uibu, M. (2016). Reemerging religiosity: the mainstreaming of new spirituality in Estonia. Journal of Baltic Studies, 47(2), 257-274.
Härm, S. Religious Education in Estonian General Education Schools. IRENE, 64.
Valk, P. (2007). Religious education in Estonia. Religion and education in Europe: Developments, contexts and debates, 3, 159-180.
Kozyrev, F., & Schihalejev, O. (2008). Religion and Education in Estonia and Russia–Resemblance and Differences. Encountering Religious Pluralasm in School and Society,(5), 309-326.
Schihalejev, O. (2015). Shifting borders in religious education in Estonia. Crossings and Crosses: Borders, Educations, and Religions in Northern Europe. Religion and Society, 63, 85-104.