Haridustöö

EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU RELIGIOONIÕPETUSE PLATVORM

Vastu võetud 24.10.2002
Muudetud 16.11.2006

Lähtudes kristlikust usutunnistusest ja Eesti ühiskonna ning selle üksikliikmete vajadustest väljendame me Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutena religiooniõpetuse suhtes järgmisi põhimõtteid:

Religiooniõpetus lähtub ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud usuvabaduse tunnistamise põhimõttest ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigusest haridusele. Õpilasel on õigus saada haridust religiooni puudutavates küsimustes. Religioosne haridus on usuvabaduse tagamise olulisemaid eeltingimusi ühiskonnas. Kohustuslik ei ole religioon, vaid teadmised religioonist.

Sajanditepikkune kuulumine kristlikku kultuuriruumi ja tänane religioosne olukord Eestis põhjendavad selle religiooni suhteliselt suuremat osakaalu käesolevas ainekavas.

Religiooniõpetuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti kultuuriruumi järjepidevuse tagamisele selle mitmekesisuses.

Religiooniõpetus on mitte-konfessionaalne, olemuselt oikumeeniline õppeaine, mis käsitleb lisaks kristlusele kõiki suuremaid religioone ja religioosseid liikumisi.

Maailma kultuuripärandi mõistmine on ilma religiooniõpetuseta oluliselt raskendatud. Religiooniõpetuse kursus aitab tasakaalustada üldhariduse tervikut, muutes seda õpilase isiksuse arengu toetamise kaudu inimesekesksemaks ning rikastades erinevate maailma mõistmise viiside tutvustamise kaudu õpilaste maailmapilti.

Religiooniõpetuse raames mõistetakse inimest eeskätt kui homo spiritualist, kelle vaimsed otsingud ja areng on väljenduse leidnud religiooni raames. Religioon tegeleb inimeste kõige sügavamate eksistentsiaalsete küsimustega ja on olnud rikkalikuks inspiratsiooniallikaks.

Religiooniõpetuse osaks on õpilaste kõlbelise arengu suunamine. Kõlbeline areng ja religioosne haritus loovad eeldused südametunnistuse vabaduse teostamisele. Tugevdades elu püsiväärtusi on religiooniõpetus oluliseks teguriks rahva vaimse tervise ja elujõu tagamisel ning kriminaalpreventsioonis.

Religiooniõpetus peab olema riikliku õppekava põhiaine ühe kursusena kõikides kooliastmetes.

Haridustöö

Haridustöö projekt on üks vanemaid EKNi projekte. Algaastatel kandis see nime Usundiõpetuse ümarlaud. Haridustöö projekti juhitakse liikmeskiriku esindajatest koosneva ümarlaua ja projektijuhi poolt.

Projekti sisulised materjalid on veebilehel haridus.ekn.ee

Haridustöö valdkonna eesmärk on väärtustada ja edendada kristlikku haridust. Täpsemad eesmärgid ja tegevusvaldkonnad on sõnastatud Hariduse platvormis.

EKNi haridusplatvorm

Preambula

Lähtudes kristlikust usutunnistusest ja Eesti kultuuritraditsioonist, väljendame EKNi seisukohti elukestva õppe suhtes.

EKN lähtub hariduslikus tegevuses elukestva õppe põhimõttest. Selle järgi on õppimine eesmärgistatud ja terviklik arenguprotsess, mis toob kaasa muutusi inimese hoiakutes, mõtlemises ja käitumises. Kristlikust arusaamast lähtuvalt püütakse õppimises jätkuva jumalanäolisuse teadvustamise ja teostamise poole.

Haridus loob aluse tugeva identiteedi kujunemiseks, millega kaasneb võime ja tahe avatuseks ning koostööks.

EKN tervikuna ja tema liikmeskirikud teevad hariduse valdkonnas koostööd avalik-õiguslike, era-õiguslike ja kodanikuühiskonna institutsioonidega, kohalike omavalitsustega ning riigiasutustega. Ollakse avatud koostööks usuliste organisatsioonidega, kes aktsepteerivad selle platvormi põhimõtteid.

Perekond, kodu ja kogudus 

Peame oluliseks laste kasvatamise toetamist ning võrdsete võimaluste loomist erinevates kasvukeskkondades. Vastavalt Eesti põhiseadusele on perekond riigi kaitse all. Oleme veendunud, et kodu on parim keskkond lapse kasvamiseks ja arenguks. Kogudus toetab ja arendab edasi kodust kasvatust, pakkudes kogemusi usulistest tavadest, süsteemsest õpetusest ning kogukonda kuulumisest.

Peame oluliseks vanematevahelist abielusuhet ja mõlema vanema kasvatuslikku vastutust. Samas tõdeme, et lapsed kasvavad mitmesugustes perekondades ning tihti saab neid  aidata, toetades erineva majandusliku kindlustatuse ja sotsiaalse seosega vanemaid. Seisame laste õiguse eest olla lapsed ning nende vajaduse eest kogeda turvalisi piire nii kodus kui ühiskonnas. Erinevates laste- ja noortetöö vormides püüdleme mitmekesisusele ja eakohasusele.

Alusharidus

Toetame koguduse- ja kodanikualgatusi ja nende arengut, mis on suunatud eelkooliealistele lastele ja nende vanematele. Julgustame neid tegema koostööd kohaliku kogukonna ja/või omavalitsusega. Peame oluliseks nende ettevõtmiste avatust ja professionaalsust.

Üldharidus

Leiame, et usundiõpetus ja usuõpetus moodustavad olulise osa õpilaste väärtuskasvatusest ja toetavad ainetevahelist lõimimist. Nende õppeainete kaudu edendatakse perekonna, usuliste ühenduste ja kodanikuühiskonna väärtuste säilitamist ja arendamist rahvuskultuuri ja üleilmastumise kontekstis.  Need õppeained loovad eeldused südametunnistuse vabaduse teostamisele. Püüdleme selle poole, et usundiõpetus on riikliku õppekava põhiaine ühe kursusena kõikides kooliastmetes. (Vt. Usundiõpetuse riiklik õppekava ja EKNi religiooniõpetuse platvorm).

Toetame konfessionaalsete erakoolide otsustusõigust usuõpetuse ainekavade koostamisel, mis on nende konfessioonide enesekorralduse vabaduse üks avaldumisvorme. Hea haridus aitab mõista oma identiteedi aluseks olevat usku ning valmistab ette eluks usuliselt ja maailmavaateliselt mitmekesises maailmas.

Kõrgharidus

Peame oluliseks, et Eestis jätkuvad ja arenevad teoloogilise õppe- ja teadustöö võimalused nii avalik-õiguslikes kui kiriklikes õppeasutustes. Lähtudes EKNi liikmeskirikute praktilisest vajadustest, toetame humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna arendamist haridus-, sotsiaal-, kaplaniteenistuse ja hingehoiu valdkonnas.

Rõhutame kvaliteetse teoloogilise ja religioonialase kõrghariduse tarvilikkust seoses vaimulike ja kiriku teiste töötegijate ettevalmistusega. Konfessionaalse teoloogilise kõrghariduse säilimine on oluline usutunnistusliku identiteedi arenguks ning  kaasarääkimiseks ühiskonnas.  Peame oluliseks kiriku õppeasutuste poolt korraldatavat täiendusõpet erinevatele sihtgruppidele.

Täiskasvanuõpe

Lisaks laste ja noorte õpetamisele peame vajalikuks täiskasvanute õppimise toetamist. Arvestades usualaste teadmiste vähesust ühiskonnas, peame oluliseks oma konfessioonile oluliste kiriklike alustekstide tundmaõppimist. Samuti on kogudustes toimuva õppe kaudu võimalus aidata  inimest läbi elu erinevate etappide ja sündmuste.

Julgustame looma ja kasutama  õppeotstarbelist kirjandust ja meediavahendeid. Kristliku haridusliku mõtte arenemisele saavad kaasa aidata ajakiri Kristlik Kasvatus, erialaorganisatsioonid, konverentsid, õppekäigud ja koolitused ning rahvusvaheliste suhete arendamine.

Kokkuvõte

Käesolev platvorm on kooskõlas usuvabaduse ja hariduse valdkondi reguleerivate rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega ning EKNi ja Vabariigi Valitsuse vahel sõlmitud ühishuvide protokolliga.

Oleme veendunud, et meil on üksteiselt palju õppida ning jätkuva õppimisprotsessi kaudu saame panustada Eesti ühiskonna arengusse.