Eesti Kirikute Nõukogu avaldab Justiitsministeeriumile tänu võimaluse eest avaldada arvamust analüüsi „Mitteabieluline kooselu ja selle õiguslik regulatsioon” (09.06.2009) kohta.
Kirikute Nõukogu peab kõlbelise elu küsimustes kõrgeimaks autoriteettekstiks Piiblis väljendatud seisukohti. Sellest lähtuvalt on EKN pidanud vajalikuks saavutada kirikusisene konsensus abielu, pere- konna ja inimese seksuaalsuse teemadel, töötades välja ühtse seisukoha antud küsimustes (lisatud käes- olevale kirjale). Kirikute Nõukogu arvamus mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni suhtes tugineb nimetatud dokumendile.
Loomispäraselt on mehe ja naise vahelisse abielusuhtesse kätketud jumalik õnnistus ja inimlik õn- nelikkus. Abielu pakub mitteabielulisest kooselust suuremat kindlustunnet, seda eriti laste saamisel ja kasvatamisel. Turvatunne ei sõltu ainuüksi majanduslikust kaitstusest, vaid ka veendumusest, et elatakse püsisuhtes ja ollakse pikemas perspektiivis kindlad nii omaenese isiklikus kui ka ühiselt otsustatud koos- elu identiteedis. Abielluastumine on märgilise tähendusega sõnum mõlema osapoole teadlikust valikust, vastutusevõtmisest, pühendumisest ja teineteisele truudusetõotuse andmisest.
Mitteabielulistes kooseludes seevastu võib ühe või mõlema osapoole lõpunimineva kooselutahte eba- piisavus või puudumine mõjutada abielu sõlmimist/sõlmimata jätmist ja/või ka teiste õiguslike regu- latsioonide tagamist või mittetagamist. Tahes-tahtmatult asetab see nõrgema osapoole ning järeltulijad haavatavasse olukorda.
Vaatamata asjaolule, et Eestis on ka täna võimalusi mitteabieluliste kooselupartnerite õiguste ta- gamiseks, näiteks seltsingulepingu sõlmimise kaudu, ei ole mitteabielulises kooselus elanikkonna hulgas piisavalt teadlikku valmisolekut seesuguste võimaluste kasutamiseks.
Eelnevat silmas pidades peame elu kandvatest väärtustest lähtuvalt oluliseks niisuguseid ühiskondlik- ke arengusuundi, kus abielu kui mehe ja naise vahelise vastastikuse sügavaima pühendumise mõiste ei hägustuks. Olemuslikult ei saa abielu kui mehe ja naise liidu elulist kehastust võrrelda ega võrdsustada ühegi teise kooselu vormiga. Seepärast ei toeta EKN mitteabieluliste kooseluvormide abielusarnast registreerimist.
EKN on teadlik, et käesolev diskussioon hõlmab mitteabielulist kooselu ja selle õiguslikku regulatsioo- ni ka samasooliste isikute võimaliku kooselu suhtes.
Soo – kas siis mees- või naissoo – kvaliteet on peaasjalikult seotud inimese personaalsuse ehk tema isikulise olemasoluga: „Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.” Loomispärane inimelu määratlus meesinimeseks ja naisinimeseks ületab inimolemise bio- loogilise mõõtme. See on ontoloogiline kategooria. Nii ei ole ka homoseksuaalsus pelgalt moraali ega loomuliku või juriidilise õiguse küsimus. See on sõna otseses mõttes eksistentsiaalne küsimus ehk teisi- sõnu inimolemise kui niisuguse määratlemise küsimus. Inimese tahe ei saa muuta kahesooliseks loodud inimmaailma jumalikku määratlust.
Kirikute Nõukogu leiab, et homoseksuaalsus on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Nii taunib EKN ka mitteabielulise kooselu ja selle võimaliku õigusliku regulatsiooni kaudu ühiskonnas levivat homoseksuaalsuse heakskiit- mist ja propageerimist. Samas ei nõustu EKN end homoseksuaalidena määratlenud inimeste eristami- sega selleks, et neid põlgusega kohelda, häbimärgistada või mingil muul moel diskrimineerida. Kõigile inimestele kuulub nii jumalik armastusväärsus kui inimlik väärikus.
Toetudes eelpool väljendatud kristlikule inimesekäsitusele ja EKN liikmeskirikute ühtsele seisu- kohale soovitab EKN jääda arutluse all olevat seadusandluse muutmise küsimuses traditsioonilise peremudeli juurde. Sellist mõtteviisi kaitseb ka Eesti Vabariigi Põhiseadus ning Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni poolt pigem kitsalt tõlgendatud perekonna mõiste.
Eesti Kirikute Nõukogu, ühendades 8 kirikut ja 2 koguduste liitu 433 koguduse ning enam kui 400 000 liikmega toetab Justiitsministeeriumi poolt välja pakutud mitteabi-elulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni võimalustest esimest varianti – jätta kehtiv õigus muutmata ning mitte asuda eraldi partnerlusseaduse väljatöötamisele.
Eesti Kirikute Nõukogu
18.11.2009 Tallinnas