Inimkaubandusest ja prostitutsioonist Palermo Protokolli valguses
Eesti Kirikute Nõukogu tänab Eesti Vabariigi Valitsust aastatepikkuse meeldiva ja viljaka koostöö eest.
Avaldades positiivset toetust 1948. aastal koostatud ÜRO Inimõiguste Deklaratsioonile ning sellest lähtuvale Palermo Protokollile, on Eesti Kirikute Nõukogu seisukohal, et inimõigused toetuvad inimväärikusele. Paavst Johannes Paulus II on nimetanud Inimõiguste Deklaratsiooni nurgakiviks, mis aitab inimkonnal moraalselt areneda.
Inimõigused on oma olemuselt universaalsed, muutumatud ja võõrandamatud. Moodustades ühtse terviku, on nende valikuline eelistamine, tähtsuse järgi reastamine või osadeks jagamine mõeldamatu.
Vaatamata ÜRO poolt vastuvõetud Inimõiguste Deklaratsioonile, mida tunnustavad kõik tsiviliseeritud maailma riigid, esineb tänapäeval ikkagi inimõiguste rikkumisi. Kasvanud on orjuse vormid nagu inimkaubandus, lapssõdurite kogukonnad, tööliste ekspluateerimine, illegaalne narkokaubandus ning prostitutsioon.
Palermo Protokoll on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendav naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kui kuriteo eest karistamise lepe.
Selles defineeritakse inimkaubandust kui isiku ekspluateerimist tema värbamise, vedamise, üleandmise, majutamise, vastuvõtmise, inimröövi toimepanemise või muul viisil jõu kasutamise või sellega ähvardamise, petmise või kuritarvitamise või isiku abitu seisundi ärakasutamise või teist isikut kontrolliva isiku nõusoleku saavutamiseks makse tegemise või vastuvõtmise või muu hüve pakkumise või vastuvõtmise või muu kuritarvituse teel (Art 3a).
Definitsioonis toonitatakse, et ekspluateerimise eesmärgil inimkaubitsetud ohvri nõusolek ei oma siinkohal tähtsust (Art 3b).
Palermo Protokoll allkirjastati Palermos 2000. aasta detsembris. Eesti Vabariik on selle protokolli ametlikult heaks kiitnud ning ratifitseerinud 10. märtsil 2004.
Meie riigis on praegusel ajahetkel inimkaubandusena enim levinud just erinevad seksuaalse ärakasutamise vormid. Kui olukord, milles isikute (antud juhul valdavalt naisterahvaste ja alaealiste) välismaale töölesuundumine võib tegelikkuses lõppeda nende müümisega prostituudiks, on enamasti kõigile üheselt mõistetav inimkaubandusena, siis riigisisest prostitutsiooni vahendamist Eestis üldjuhul inimkaubandusena ei käsitleta. Sageli tuuakse põhjenduseks, nagu oleks oma keha müümisel tegemist prostituudi vaba tahtega.
Palermo Protokolli artiklitele toetuvalt peaksid kaitset leidma ka oma kodumaal prostitutsioonile kaubitsetud naised ja lapsed. Võtmeküsimuseks on inimkaubitsemise kui tegevuse ekspluateeriv olemus, mitte inimeste liikumine riigi piires või väljaspool riigipiire.
Palermo Protokollist lähtudes käsitletakse kaubitsetud inimesi (s.h prostitueeritud naisi) mitte kurjategijate, vaid kaitset vajavate kuriteoohvritena. Esimese ÜRO dokumendina, mis käsitleb nõudlust tegeliku naiste ja lastega kaubitsemise ajendina, tunnistab Palermo Protokoll, et valdav enamus inimkaubitsemise ohvritest kogevad seksuaalset ekspluateerimist. Protokollis tuuakse välja vajadus nende ohvrite abistamiseks, nõudlust takistavate, sh ka seadusandlike meetmete rakendamiseks. Samuti peetakse oluliseks efektiivsemat ennetustööd.
Kuuludes Põhjamaade kultuuriruumi ning mõistes, kuivõrd prostitutsiooniga seonduv on sõltuv sotsiaalsest olukorrast, samuti ühiskonnas valitsevast moraalist, toetame Eesti Vabariigi Valitsuse püüdlusi liikuda inimõiguste väärtustamisel just Põhjamaade mudeli suunas. Tunnustame põhjamaist seadusandlikku algatust prostitutsiooni tarbimise kriminaliseerimiseks, mis nõudlust takistava meetmena väärtustab nii laste, naiste kui ka meeste inimväärikust.
Eesti Kirikute Nõukogu kutsub Eesti Vabariigi Valitsust üles astuma samme tagamaks Eesti ühiskonna eluterve areng, seda muuhulgas ka inimkaubanduse tõkestamise kaudu.
Eesti Kirikute Nõukogu
16.06.2005 Tartus