Armsad kaasmaalased!
Jõulude ajal on ikka kombeks üksteisele midagi soovida ning tihti soovitakse just rahulikku jõuluaega. Rahu on hinnaline and nii üksikisiku jaoks kui ka ühiskonnale laiemalt. Paraku mõistetakse rahu väärtust kõige rohkem just siis, kui see on hingest või omavahelistest suhetest kadunud. Vaimse tervise muredele, stressirohkusele, pingetele omavahelistes suhetes või
maailma sõjakolletele mõeldes tekib südamesse suur igatsus, et maailmas peaks olema palju rohkem rahu.
Rahusoov on jõulude keskne sõnum. Pühakiri kirjeldab inglite ilmumist karjastele, kes valvasid öösel väljal oma karja. Kui neile kuulutati Kristuse sündi siia maailma, laulis inglikoor: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!“ (Lk 2:14) Inglite rahusoov tähendas midagi palju enamat kui lihtsalt jõulurahu väljakuulutamist teatud ajaperioodiks. Rahu ei ole
võimalik kunstlikult välja kuulutada või veel vähem seadusega peale suruda. Inglite rõõmusõnum seisnes selles, et maailma oli tulnud Jumala Poeg ise, keda Pühakiri nimetab Rahuvürstiks.
Jõululaps tõi siia maailma sündides inimestele rahu Jumalaga. Inimestena oleme me kõik eksinud ja pattu teinud ning sellest lähtuvad ka meie isiklikud ja ühiskondlikud hädad. Iga inimene vajab Päästjat, kes vabastaks patust, mis rõhub ja lõhub, kisub maha ja moonutab. Seepärast kuulutasid inglid karjastele: „Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“ (Lk 2:11) Apostel Paulus võtab Kristuse päästetöö kokku järgneva lausega: „Et me nüüd oleme õigeks saanud usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi.“ (Rm 5:1)
Me vajame rahu ka üksteisega. Pühakiri kutsub meid üles olema rahutegijad: märkama, armastama ja hoolima. Et hoida rahu inimsuhetes, selleks on vaja osata kahte lihtsat, kuid ometi vahel väga rasket asja: andeks paluda ja andeks anda. Jõuluaeg pakub selleks kauni võimaluse. Oluline on samuti rahu iseenese sees, rahu iseendaga. Omaenda süü, tehtud või tegemata jäetud teod, öeldud või ütlemata jäetud sõnad võivad olla väga rängaks koormaks. Küll on hea, kui inimene, kes on leidnud rahu Jumala ja ligimestega, suudab oma hinges teha rahu ka iseenesega – elada ilma hingepiinade ja kibestumiseta.
Oleme aasta kõige pimedamas ajas, kus päevavalgust napib ja päike paistab harva. See on justkui võrdpilt maailmast, kus on palju pimedust, muret ja vaeva. Kuid toogu see jõuluaeg igasse südamesse, igasse perekonda ja meie ühiskonda laiemalt Kristuse valgust ning tõelist ja püsivat rahu.
Rahulikku jõuluaega!
Eesti Kirikute Nõukogu
Jõulupühad AD 2024
