Armas Eesti rahvas!
Jõulud pole juhuslikult aasta kõige pimedamal ajal, mil valgus hakkab ometi tasapisi kasvama; ajal, mil pimeduse selgroog murdub, ent külmem aeg on alles ees.
Ka meie, inimeste seas on palju, mis sünnitab sünget meeleolu. Eurokriis, hirm tuleviku pärast, pettumine poliitikutes, välispoliitilised ohumärgid, meie rahva väljaränne ja kahanemine – kõik need kasvatavad ebakindlust ja toovad lisa meie igapäevastele ja isiklikele muredele.
Tuletagem aga meelde, et see, kelle sünnipäeva täna tähistame, tuli samuti ebakindlasse ja kalki maailma. Ta tuli maailma, kus enamiku inimeste olukord oli palju kehvem kui tänapäeval. Juudamaa elas Rooma võimu all ja juudi valitsev eliit oli rahvast võõrandunud. Jeesuse lapsepõlves toimus kohutav Petlemma lastetapp, millega Heroodes püüdis võimalikku trooninõudlejat kõrvaldada. Ka juutide usuelus leidus ühtpidi küll Messia ootust, ent teistpidi nõutust, silmakirjalikkust ja vormitäitmist.
Tuntud idakiriku laulik püha Romanus ütleb tänase päeva kohta: „Täna sünnitab Neitsi Selle, kes on kõrgem kõigest loodust. Maa toob koopa Sellele, kelle ligi ei või saada. Inglid laulavad kiites karjastega, targad reisivad tähe järele. Sest meie pärast on sündinud väike lapsuke – igavene Jumal.“ Kogu inimkond, kogu maailm taevavõlvist maapinnani rõõmustab Kristuse sünni üle. Ja mis peamine, selle läbi lõhutakse vahesein Kõigekõrgema ja inimese vahel. Jumal, kõige Looja, ei jää maailma hädades pealtvaatajaks, vaid saadab oma Poja – kes on Jumal nagu Temagi –, et oma loodut päästa. Sest ilma lauda või koopata (millena vana pärimus Jeesuse sünnikohta nimetab) poleks olnud üht teist koobast – hauakoobast, mis pühapäeva hommikul pärast Jeesuse ristilöömist leiti olevat tühi ja mis kuulutab inimestele uue maailma, ülestõusmise, igavese elu võimalikkust ja ligiolekut.
Nõnda siis, kui me elamegi ebakindluse keskel, kui meie vaesus kasvab, siis on meil ometi üks tõeline varandus – Kristus. Kui me pettume selle maailma valitsejates, on meil ometi tõeline Kuningas, kes sündis oma alamate seas madalas koopas. Ja kui me kardame hukatuslikke arengusuundi oma maal ja kogu ilmas, on meil ometi laev, mis viib meid üle iga hädade mere – Jeesus Kristus, kes on tugevam hävingust ja surmast.
Andku siis Tema ise jõulurõõmu ja lohutust igasse majja. Kui ka pimedus veel võimutseb, siis valgus on kindlalt kasvamas!
Eesti Kirikute Nõukogu
17.12.2012 Tallinnas