Armastus teeb imet
Jõulud vastavad inimese kahele põhivajadusele – armastada ja olla armastatud.
Laps rõõmustab, kui suudab ema näole omavalmistatud kingitusega naeratuse tuua. See on lihtne näide sellest, kuidas armastuses tehtud teoga muutub maailm. Väikese inimese lihtsa teo läbi valataks justnagu armastust ilma juurde.
Öeldakse veel, et „armastus katab kinni pattude hulga“ (1 Pt 4:8). Pärast meile tehtud heategu on tõesti raske jääda pahuraks. See tähendab, et väheneb maailmas oleva kurja hulk ning kurjusest sündida võivad tagajärjedki. Piibel ütleb: „Võida sina kuri heaga,“ (Rm 12:21). See pole siis mõeldud üksikutele pühakutele eneseületamiseks, vaid kõigile antud võimalus rahuldada üht oma põhivajadust – armastusega kellegi silmadesse rõõm tuua, vaenulise inimese põlgus meeldivaks üllatuseks pöörata. Jõulud annavad selleks suurepärane ajendi.
Laps julgeb armastada, kui armastuse keeles rääkimise on vanemad loomulikuks elanud, kui tal pole hirmu ebaõnnestumise või eemaletõukamise pärast. Siiski on vahel raske kuulata jõululugu armastavast Jumalast, kui elukogemuste haavad veel kibedat valu teevad, kui lein ei näita lahtumist. Suured sõnad hingekitsikusse ei mahu.
Ometi on alati neid, kes siiras headuses tee leiavad. Nii tuleb meie juurde ka Jumal. Ta tuleb sinna, kus meie oma murega oleme.
Jumala Poeg, Jeesus, sünnib kitsukesse loomalauta. Ta sünnib Maarja ja Joosepi hingekitsikusse. Aastaid hiljem on evangelist Johannes sõnastanud selle sündmuse järgmiselt: „Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest.“ 1 Jh 4:9. Selle sündmuse kajal on mõju siiamaani.
Armsad Eesti inimesed, palume üksteise eest Jumalat, et näeksime armastust imet tegemas – meis ja meie kaudu.
Eesti Kirikute Nõukogu
02.12.2018 Tallinn