EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU PÕHIKIRI
I. Eesmärk ja üldsätted
1.1 Eesti Kirikute Nõukogu (edaspidi käesolevas põhikirjas nimetatud EKN) on mittetulundusühinguna Eestis tegutsevate kristlike kirikute ja koguduste liitude sõltumatu ja vabatahtlik ühendus.
1.2 EKN-i tegevuse eesmärk on ühendada kristlikke kirikuid ja koguduste liite koostööks Eesti ühiskonna vaimseks arenguks kristlike põhimõtete alusel.
2. Eesmärgi saavutamiseks töötab EKN järgmistes põhisuundades:
2.1 evangeeliumi ja kristliku kõlblusõpetuse levitamine;
2.2 EKN-i liikmete vahelise koostöö korraldamine;
2.3 EKN-i ühisseisukohtade väljatöötamine ja väljendamine ning üldsusele edastamine;
2.4 informatsiooni vahetamine;
2.5 EKN-i kompetentsi kuuluvates küsimustes nõu andmine;
2.6 EKN-i liikmete, kristlike ühenduste ja riigi suhete kujundamisele kaasa aitamine;
2.7 halastustöö ja abi koordineerimine;
2.8 stipendiumite määramine.
3. EKN on asutatud 16.02.1989. aastal Pühtitsa kloostris Kuremäel.
4. EKN-i keskus (juhatus) asub Tallinnas.
5. EKN ei sekku oma liikmete siseasjadesse.
II. EKN-i liikmed
6. EKN-i liikmeteks võivad olla Eestis tegutsevad kirikud ja koguduste liidud, oma Eestis registreeritud juriidilise isiku kaudu, kelle õpetus põhineb Uuel ja Vanal Testamendil ja vastab kolmele oikumeenilisele usutunnistusele ning kes järgivad käesolevat põhikirja.
7. Samadel alustel võivad EKN-is vaatlejateks olla EKN-i mittekuuluvad kirikud, koguduste liidud ja kristlikud organisatsioonid.
8.1 EKN tegutseb oma liikmete volitatud esindajate kaudu.
8.2 Iga EKN-i liige võib oma kiriku valitsuse, keskuse, liidu juhatuse vms. kaudu volitada kuni kolme esindajat osalema EKN-i töökoosoleku töös.
8.3 Iga EKN-i vaatleja võib oma kiriku valitsuse, keskuse, liidu juhatuse või organisatsiooni juhtorgani kaudu volitada ühe esindaja osalema EKN-i töös.
9.1 EKN-i liikmete volitatud esindajatel on õigus osaleda EKN-i töökoosolekul, valida ja olla valitud EKN-i presidendiks, asepresidendiks või revidendiks. EKN-i liikmetel on õigus osa võtta EKN-i tegevusest ja tema juhtimisest ning saada teavet EKN-i töö kohta.
9.2 Vaatlejate volitatud esindajatel on õigus osaleda EKN-i töökoosolekul ja saada teavet EKN-i töö kohta.
10. EKN-i liikmeks vastuvõtmine ja lepinguliste vahekordade sõlmimine toimub vastavasisulise kirjaliku avalduse põhjal kõigi EKN-i liikmete üksmeelse otsuse alusel. EKN-i vaatlejastaatuse andmine toimub vastavasisulise kirjaliku avalduse põhjal EKN-i liikmete 2/3 häälteenamuse alusel.
11. EKN-i liikmed ja vaatlejad on kohustatud:
11.1 järgima EKN-i põhikirja ja töökoosoleku otsuseid;
11.2 võtma aktiivselt osa EKN-i tööst.
12.1 EKN-i liige või vaatleja võib vabatahtlikult oma avalduse alusel EKN-st lahkuda.
12.2 Liige või vaatleja loetakse lahkunuks alates avalduse esitamisele järgnevast töökoosolekust.
13.1 EKN-st võidakse välja arvata liige, kelle esindajad ei ole osalenud ilma mõjuva põhjuseta järjest kolmel koosolekul. Väljaarvamine otsustatakse ilma väljaarvatava liikme hääleta, teiste liikmete ühehäälse otsuse põhjal.
13.2 EKN-st võidakse välja arvata vaatleja, kelle esindajad ei ole osalenud ilma mõjuva põhjuseta järjest kolmel koosolekul. Väljaarvamine otsustatakse EKN-i liikmete 2/3 häälteenamuse põhjal.
III. Töökorraldus
14. EKN-i liikmete volitatud esindajate töökoosolek (mittetulundusühingute seaduses nimetatud üldkoosoleku tähenduses) on EKN-i kõrgeimaks organiks ja on pädev otsustama kõiki EKN-i tegevusega seonduvaid küsimusi.
15.1 Hääleõigus on ainult EKN-i liikmetel .
15.2 Olenemata esindajate arvust on igal EKN-i liikmel üks hääl.
16.1 EKN-i tegevust koordineerib ja esindab EKN-i president ja kaks asepresidenti (mittetulundusühingute seaduses nimetatud juhatuse tähenduses). Nende esindusülesannete hulka kuulub ka liikmete huvide kaitsmine.
16.2 EKN-i president ja asepresidendid valitakse EKN-i liikmete poolt EKN-i liikmete esindajate hulgast ühehäälselt kolmeks aastaks. EKN-i presidendiks või asepresidendiks võib valida ka ametisoleva EKNI-i presidendi või asepresidendi ka juhul, kui ta ei ole EKN-i liikme volitatud esindaja.
17. EKN-i koosolekuid juhatab president, tema puudumisel asepresident. Töökoosolekut võib juhatada ka presidendi määratud isik.
18.1 EKN-i töökoosolek on otsustusvõimeline, kui esindatud on üle poole EKN-i liikmetest.
18.2 Otsus loetakse vastuvõetuks üle poole töökoosolekul osalevate EKN-i liikmete poolthääletamise korral, v.a. põhikirjas punktides 12 ja 22 eraldi sätestatud otsused.
19.1 Otsusele vastuhääletanud liikmel on ühekordne õigus nõuda küsimuse uut arutamist järgmisel koosolekul.
19.2 Hääletamisest mitteosavõtnud esindusel puudub protestimise õigus.
20. Põhikirja muudatused ja täiendused, deklaratsioonid ning läkitused võetakse vastu kõigi EKNi liikmete ühehäälsel nõusolekul.
21. EKN-i töökoosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kuus korda aastas.
22. EKN-i töökoosoleku poolt antavate ülesannete täitmiseks kinnitab EKN-i töökoosolek ametisse täitevsekretäri. EKN-i täitevsekretär vastutab igapäevaste asjaajamiste ja töökoosolekul talle pandud kohustuste täitmise eest.
23.1 EKN-i töökoosolekute kuupäevad määratakse üldjuhul kindlaks töökoosolekul.
23.2 EKN-i president kutsub töökoosoleku kokku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt üks liige.
23.3 Töökoosoleku kokkukutsumise õigus on ka EKN-i juhatusel.
24.1 EKN-i töökoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla töökoosoleku juhataja ja protokollija.
24.2 Protokollijaks on täitevsekretär või sekretariaadi töötaja, tema puudumisel protokollija valitakse. Protokoll kinnitatakse järgmisel EKN-i töökoosolekul.
25. EKN-i töökoosolek või juhatus võib töökoosolekule kutsuda liikmeskonda mittekuuluvate kirikute, usu- ja ühiskondlike organisatsioonide esindajaid ning eksperte, ajakirjanikke, külalisi jt. isikuid.
26 REVIDEERIMINE
26.1 EKN-i töökoosolekul valitakse liikmete esindajate hulgast kolmeks aastaks revident EKN-i finants-majandusliku tegevuse põhikirjale vastavuse, rahaliste vahendite kasutamise, vara ning dokumentatsiooni seisukorra kontrollimiseks.
26.2 Vähemalt kord aastas esitab revident oma tegevusest EKN-i töökoosolekule kirjaliku aruande.
26.3 Revidendil on õigus nõuda EKN-i erakorralise töökoosoleku kokkukutsumist.
27 TÖÖRÜHMAD JA KOMISJONID
27.1 Põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on EKN-il õigus moodustada töörühmi ja komisjone ning anda neile tegevusjuhiseid, samuti lõpetada nende tegevus.
27.2 Töörühmad ja komisjonid on töökoosoleku ees aruandekohustuslikud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Aruanne kinnitatakse töökoosolekul lihthäälteenamusega.
27.3 Töörühm või komisjon, kes ei ole ilma piisava põhjenduseta esitanud oma tegevuse aruannet, loetakse tegevuse lõpetanuks.
27.4 Töörühmade ja komisjonide tööd finantseeritakse ainult töökoosoleku vastavasisulise otsuse alusel.
28 ESINDUS- JA ALLKIRJAÕIGUS
28.1 Juhatuse igal liikmel on õigus esindada EKN-i kõikides õigustoimingutes.
28.2 EKN-i töökoosoleku otsustele, deklaratsioonidele ja läkitustele ning teistele dokumentidele võib alla kirjutada EKN-i president, tema puudumise korral asepresident, kui töökoosolek ei ole otsustanud teisiti.
28.3 Koosoleku seisukohtadest informeerivatele teadetele ja jooksvatest küsimustest informeerivatele kirjadele on õigus alla kirjutada ka täitevsekretäril, kui koosolek ei ole otsustanud teisiti.
IV. Finants- ja majandustegevus
29. EKN-i juhatus korraldab EKN-i raamatupidamise vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele .
30. EKN liikmetel ega vaatlejatel ei ole õigust EKN-i varale, EKN-il ei ole õigust oma liikmete ega vaatlejate varale.
31. EKN-i töötajad võtab ametisse ja vabastab ametist EKN-I töökoosolek; töölepingud sõlmib, muudab ja lõpetab EKN-i juhatuse liige.
32. Varade kasutamise ja käsutamise eest vastutab EKN-i juhatus.
V. EKN-i lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
33. EKN lõpetatakse mittetulundusühingute seaduses ettenähtud alustel ja korras.
33.1. EKN-i töökoosoleku otsus EKN-i lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik koosolekul osalevad liikmed.
33.2. EKN lõpetatakse, kui EKN-i liikmete arv väheneb alla kolme.
34. EKN-i lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara töökoosoleku otsuse alusel üle Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Allesjäänud vara ei või jaotada EKN-i liikmete ja vaatlejate vahel.
35. EKN-i ühinemine teise mittetulundusühinguga ja jagunemine toimub töökoosoleku otsusel, kui selle poolt hääletavad kõik töökoosolekul osalenud liikmed. Ühinemine ja jagunemine toimub mittetulundusühingute seaduses toodud korras.
Eesti Kirikute Nõukogu käesolev põhikiri on vastu võetud töökoosolekul Tallinnas, 26. aprillil 1995.a.
Muudatused põhikirjas on vastu võetud töökoosolekul Tallinnas 26.05.1998 (prot nr 5/89), 19.09.2002 (prot nr 7/130), 20.10.2005 (prot nr 8/161) ja 07.02.2008 (prot nr 1), 11.05.2023 (prot nr 5/337).
Urmas Viilma
Eesti Kirikute Nõukogu president,
Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse liige