eng | est 




  Uudised
 
MIS ON EESTI USK?

EELK PEAPIISKOP EMEERITUS ANDRES PÕDER:

„Eesti usk on see, mida enamik eestlasi usub ühe teadvustatud konfessiooni usutunnistusena, mis ei hõlma üksnes uskumist ükskõik millistesse maistesse asjadesse, vaid ka nn üleloomulikesse ehk teispoolsusse, Jumalasse. Sõna „usk“ kasutame kõikvõimalikes seostes, aga usk terminus technicus'ena seostub religiooniga.

Mida eestlased usuvad? Kindlasti ei koosne eesti rahvas vaid nendest, kes täna elavad, vaid on koosnenud ja koosneb paljudest põlvkondadest meie eel. Seetõttu võib öelda, et eesti rahva eksistents on suures osas seotud teadvustatud usu mõttes ristiusuga. Milline oli usk ristiusu eel, seda on meil praegu väga raske teada ja kindlaks teha. Me saame toetuda nendele ajalooallikatele ja pärimustele, mis on kirjutatud ajaloo raames, ja need hõlmavad põhiliselt ristiusu aega.“

HINGEHOIDJA JA EELK TARTU ÜLIKOOLI JAANI KOGUDUSE ABIÕPETAJA NAATAN HAAMER:

„Ühe lausega on väga raske öelda, mis on Eesti usk. Kõige sagedamini on kuulda seda, kus keegi usub, et keegi või miski on midagi enamat, kui on silmaga nähtav ja käega katsutav maailm. Kuskil ikka keegi või miski on, mis seda maailma juhib ja korrastab. Nii arvatakse.“

EAÕK HAAPSALU MARIA-MAGDALEENA KOGUDUSE ÜLEMPREESTER JÜRI ILVES:

„Ma ei tea, mis on Eesti usk. Ma tean, mis on usk Kristusesse. Kristlus on universaalne, rahvusteülene Tee Jumala juurde, mille tuum on Armastus, Usk ja Lootus. Pole kohane rääkida Eesti, Vene vm usust, sest Kristus tuli valgust tooma kogu maailma rahvastele.“

EESTI KRISTLIKU NELIPÜHI KIRIKU PASTOR HERMAS LILLEORG:

„Sellist asja ei ole olemas. Raske on leida usus seda, mida keegi poleks varem avastanud. Eestlased usuvad, et nad saavad hakkama. Oma sügavamat usuelu ei isikustata.“

EELK PÕLVA PÜHA NEITSI MAARJA KOGUDUSE ÕPETAJA TOOMAS NIGOLA:

„Mis on Eesti usk? Kas midagi sellist on olemas? On ju tehtud uuringuid sellest, kui suur osa elanikkonnast mingit laadi tõekspidamisi oma elutegevuse aluseks arvestab. Sellest oskavad (religiooni)sotsioloogid paremini rääkida. Kristlaste usk on ikka Kolmainsasse Jumalasse, kes Jeesuses Kristuses on maailma lunastanud ning Püha Vaimu läbi meid pühitseb – see ei sõltu rahvusest või elukohast.“

EELK TALLINNA JAANI KOGUDUSE ABIÕPETAJA EVE KRUUS:

„Minu arusaamist mööda spetsiifilist Eesti usku ei ole olemas ega ole kunagi olnudki. Ümbritsevast maailmast on üle võetud kõiksuguseid võõraste uskude ja usundite elemente ja neid siis omavahel kombineeritud ja segatud, lisatud kohalikku omapära ja legende. Omaette nähtus, mida saab ka tinglikult usuks nimetada, on tänapäeval usk horoskoopidesse ja ennustustesse. Aga see pole Eesti iseärasus, seda esineb kindlasti ka mujal maailmas.

Suurim ja sisult puhtaim ja selgeim usuvool on Eestis praegu muidugi ristiusk, mis on meie maale sajandeid tagasi toodud ja mille oleme üle võtnud. Enne ristiusku olnud maausundist pole peale üksikute kommete palju midagi alles jäänud, kuigi mingi hulk maausulisi vist veel tegutseb. Kuid vaevalt on nende usk sama, mis sajandeid tagasi oli.“

USUTEADUSE INSTITUUDI PROFESSOR, TEOLOOGIADOKTOR JA EELK TALLINNA JAANI KOGUDUSE ABIÕPETAJA ARNE HIOB:

„Keegi ei teagi, mis see on. Igaüks võib mõista erinevalt. Ilmselt üritatakse kuidagi nn Eesti kristlust või „eestipärast ristiusku“ välja selgitada. Uku Masing seda propageeris ja on kirjutanud terve artikli selle kohta. Olen oma teoses „Martin Luther ja protestantlik reformatsioon“ sellest lk 170jj kirjutanud. Samuti doktoritöös, mida on võimalik internetist alla laadida ja sealt otsinguga vastavad kohad kätte leida. Aga üldiselt selles asi ongi, et ma ei saa öelda, mis on Eesti usk. Seda alles selgitatakse.“

USUTEADUSE INSTITUUDI REKTOR JA EELK NÕMME RAHU KOGUDUSE ÕPETAJA OVE SANDER:

„Eesti usk? Väga raske defineerida. Usk peaks ilmselt olema seesama, on ta siis Eesti või Ameerika oma: piiritu, lapselik, sügav, ennastunustav ja teisi aina meeles pidav usaldus Jeesuse vastu. Eesti eripära on ehk selles, et eestlane ei ole kunagi eriti kirikuusklik olnud, pigem on tal oma usk, mingi isikuline religioosne kombinatsioon peaaegu kõigest, mida saab usuks nimetada. Seda on tinginud meie ajalugu, samuti aga luterlus, kuna luterluse jaoks ei ole peatähtis kiriku armu vahendav roll, vaid inimese isiklik ja elav osadus Kristusega. Eestlase usu häda on suuresti selles, et ta usub kõike – mitte 1 Kr 13 mõttes või njuueid˛likult ... aga kas see ka kannab? See küsimus jääb. Ehk siis vajaksime rohkem kiriklikkust, kollegiaalsust, usu horisontaalset mõõdet, ning arusaadavalt pole vertikaalne suge kunagi midagi sellist, mis ei võiks kindlamaks saada.“

EAÕK MUNKPREESTER JA KAPLAN JUSTINUS ILMAR KIVILOO:

„Kas eestlastel on kuidagi eriline usk? Olen aru saanud, et usul ei ole geograafilisi ega etnilisi piire. See on veendumus ja seepärast on lihtsam öelda, mis Eesti usk ei ole: see ei ole midagi niisugust, mida saaks näiteks tule ja mõõgaga tuua või viia – see vist sobib Eesti konteksti. Veendumus – usk, olgu see siis milline või millesse tahes – on midagi sellist, mida ei saa jõuga peale sundida. Nagu ei saa seda ka jõuga ära võtta.“

TEOLOOGIADOKTOR JA EELK EMERIITÕPETAJA TOOMAS PAUL:

„On üsna selge, millest on jutt, kui öeldakse „vene usk“ – see on samasugune konkreetse religiooni tähistus nagu „buda usk“. Aga mis asi on „eesti usk“? (Et mõeldakse Eesti riigis levinud usku, ei tule suulises kõnes välja, peab eraldi rõhutama – „Eesti“ on suure tähega!) Esimene mõte oli, et tegemist on Eesti alade muinasusuga resp. selle elustamise katsetega. Edasi tuli mõte, et vist mõeldakse „eestipärast ristiusku“, mida taotles Uku Masing. Masingu sõnavõtud sellest „ristiusu eestipärasest kujust“ olid küll suuresti tema enda usu kirjeldused. Genuiinset eesti usku on üritanud luua Eenok Haamer ja tema koolkond, teiselt poolt Meelis Malk ja Jüri Keskpaik Karuse koguduses. Aga kui rääkida „Eesti usust“, st mida Eestis üldiselt usutakse, siis – Eestis valitseb tondiusk. Mida veidram, seda rohkem uskujaid, vt http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas-paul-religioossuse-metamorfoos?id=51066177.“

EELK DIAKOONIA- JA ÜHISKONNATÖÖ JUHT JA HARKUJÄRVE KOGUDUSE ÕPETAJA AVO ÜPRUS:

„Kui me räägime viimasest tuhandest aastast, siis me oleme kristliku Euroopa osa ja sellega on vastatud küsimus, mis on Eesti usk. Kui me räägime neljast või viiest tuhandest aastast, millest ka president Lennart Meri on kirjutanud oma hõbevalgete unistuste raamatutes, siis on Eestis kahtlemata usutud ka erinevatesse jõududesse, mis inimelu üht- või teistpidi juhatavad. Mina isiklikult usun ka Maa külgetõmbejõudu, aga arvan, et sedagi võib usus ületada – kuid ei soovita igaühel seda praktiseerima hakata.

Usku, mida värvida sinimustvalgeks või mõne teise riigi või rahva värviga tähistada, ei tahaks ma ette kujutada. Kui ma mõtlen usule natsionaalsotsialismi või kommunismi ning sellele tohutule vangi- ja surmalaagrite rägustikule, mille see on tekitanud, siis kaob üldse tahtmine rääkida. Pigem vaikselt palvetada.“

VAIMULIK, TEOLOOG, KIRJASTAJA, PRAEGU SAKSAMAAL RESIDEERIV INGMAR KURG:

„Eestlased ei usu kättesaamatut, vaid seda, mis käes, meeles ja südames. See on alalhoidmise religioon. Kõik religioossed maailmapildid, mis on selgeks õpitud, on usutavad ühekorraga: paganlus, kristlus ja ükskõiksus. Ja koosolemist usuvad eestlased. Jumal on isa, Maarja on ema ning nende laps Jeesus on meie vend, mina samuti. (See on Eenok Haameri jutt, aga peab mu meelest paika.)“

EELK LÄÄNEMAA VIKAARÕPETAJA AARNE LÄTTE:

„Eesti on päris pikalt olnud luterliku kiriku mõju all ja ka need eestlased, kes ei tunnista oma ristiusku, on sellest hoolimata väga tugevate luterlike juurtega. Teisest küljest on 50-aastane nõukogude aeg tekitanud vaimset vaakumit ja selle tõttu on Eesti usk ehk rohkem sünkretistlik usk kui mujal kristlikes maades – see on tolmuimeja efekt: tolmuimeja ei vali, mida ta enda sisse imeb, vaid imab KÕIKE. Praegu toimub ka Eestis midagi sarnast, aga ma usun, et see läheb mööda. Praegu on juba esimesi märke sellest, et inimesed hakkavad aru saama, et happejoojate ja tšakrate avajate aeg saab varsti läbi. Ma loodan küll.“

EELK TALLINNA PRAOST JA TALLINNA JAANI KOGUDUSE ÕPETAJA JAAN TAMMSALU:

„„Kui usklik inimene tunneb end üle sipelgast ja hoolimatu on rohu vastu ning aiad teeb enda ja lindude vahele, siis pole ta üldse usklik meie mõttes.“ Olen täiesti nõus selle Uku Masingu mõttega. Eestipärane usk pole pealetükkiv, lärmakas, teisi halvustav. Pigem omaette rahus ja rõõmus kulgemine ja selliselt kulgeja on nagu magnet, mis tõmbab teisi enda lähedusse.“

EAÕK PREESTER SAKARIAS LEPPIK:

„Ma ei esitaks seda küsimust sellel tasandil, et mis on Eesti usk. Kas see puudutab geograafiat ehk Eesti praegust ajaloolist geograafilist ala? Või eesti rahvust? Sealt edasi oleks kohe küsimus ka see, mis on eesti rahvus. Kui minna selle juurde, millised on praegu Eestis elavate inimeste harduse algsed juured, siis neid on väga raske otsida, sest elav suuline pärimus on katkenud – loodus- või animistlikku usundit püütakse nüüd restaureerida soome jt animistlike usundite kaudu. Seepärast on seda küsimust erakordselt raske küsida ja veelgi keerulisem vastata. Kui mõelda Eesti usust suure esitähega, siis see on kõikide Eestis elavate inimeste usuliste vaadete kogusumma. Aga mis nägu see võiks olla? Seda ei oska mina joonistada.“

KATOLIKU KIRIKU APOSTELLIK ADMINISTRAATOR EESTIS, PIISKOP PHILIPPE JOURDAN:

„Mis on Eesti usk? Kui Jumal on olemas, siis on Ta üks ja seesama kõikide inimeste jaoks. Meil on üks ja sama Isa, üks ja sama Päästja. Jumalal ei ole kodakondsust. Jumal oskab kõiki keeli.

Aga igas perekonnas läheneb iga laps oma isale – või emale – erineval viisil, vastavalt oma iseloomule, temperamendile, soole, vanusele. Minu jaoks on Eesti usk eestlasele iseloomulik viis läheneda oma Isale: vaikselt, rahulikult, aga järjekindlalt. Eestlane ei kohtu Jumalaga mitte peamiselt kirikus, vaid oma tavalises elus ja igapäevases tegevuses, töökuses ja põhjalikkuses, mida ta püüab igasse asjasse ja tegevusse panna. Eestlase Jumal on kahtlemata tõsine ja aeglane, Ta ei kiirusta, Ta oskab oodata. Aga Ta on ka õrn ja tähelepanelik. Temale on tähtis peale selle, mis Taevas toimub, ka iga pisiasi, millest inimese elu koosneb.

Selline on minu jaoks Eesti usk.“

EAÕK TALLINNA JA KOGU EESTI ÜLIPÜHITSETUD METROPOLIIT STEFANUS:

„Usul iseenesest ei ole rahvust. See on universaalne väärtus, mis on seotud inimese ja Jumala osadusega. Aasta teemana tähendab see ennekõike kaht asja: esiteks sellesse süvenemist, mida Eesti elanikud usuvad, ja teiseks selle väljatoomist, et Eestile pole iseloomulik ainult ateism, usupuudus või siis maausk, uusvaimsus jms, vaid ikka ennekõike ristiusk – sh apostlik-õigeusk on juba ammu saanud meie rahvale omaseks. Loomulikult on usk meil ja kõikjal maailmas seotud kohaliku rahva eluviiside ja tavadega ega ole mitte kuidagi ühiskonnast lahus.“

EELK TARTU PAULUSE KOGUDUSE ÕPETAJA KRISTJAN LUHAMETS:

„Eesti usk on ristiusk. Kui poleks ristiusku, poleks ka kirjakeelt, sealt edasi vennastekogudusi, seltsiliikumisi ega rahvuslust. Eestlased on keelekeskne rahvas. Meie kujunemislugu on selge, aga mis saab edasi? Milliseid valikuid teeme?“

EESTI KRISTLIKU NELIPÜHI KIRIKU PALDISKI KOGUDUSE PASTOR RAGNAR LAINESAAR:

„Minu arvates on Eestis palju usku. Ja ma usun seda, et ärkamise läbi, mis tuleb, läheb suure osa eestlaste usu fookus ka Jeesusele, sest ainult Temas on Eestil tulevikku ja lootust!“

EAÕK TALLINNA ISSANDA MUUTMISE KOGUDUSE ÜLEMPREESTER JA KAITSEVÄE KAPLAN ALEKSANDER AIVAR SARAPIK:

„Kõigepealt üks järelmõte. Niipalju, kui mina eestlasi tunnen – olles ka ise üks nende seast –, käime me ringi portfelliga, mille sees on maausund, killuke kristlust igaühel vastavalt oma konfessiooni järgi ja siis kõik see uus: olgu siis tükike taoismi, budismi või muid numeroloogiaid. Selline see eestlane on – tal on kotikene, kus on need tükikesed sees. Vastavalt sellele, mida on vaja, võtab ta sealt ühe tüki välja ja selle pinna pealt siis suhtleb.

Eestlase usk on kindlasti pigem filosoofiline ja mõtlik kui sügav ja kogemuslik. Neil, kes on sügavad ja kogemuslikud, on kindlasti taga religioon ja konfessionaalsus. Nendega, kes on tarbimas oma kotikeses olevaid ühikuid, saab rääkida vastavas kontekstis. Vaat see on eestlase usk täna: kõike natukene, aga see kokku pole siiski rosolje, vaid iga asja jaoks on eraldi pealkirjaga vihik: porgandid, kurk, vorstiviilud kõik eraldi.“

EELK vikaarvaimulik KRISTEL ENGMAN:

„Raske on üldistada ja rääkida Eesti usust. Minu arvates saab pigem vaadata eestimaalaste usku – siis juba diferentseeritult. Peame arvestama, et sel juhul on tegemist siin elavate paljude rahvuste tõekspidamiste summaga. Kuid eestlaste usk = HARIDUSEST lähtuv edu, TÖÖST tulenev õnn ning LAULU- JA TANTSUPIDUDEST kantud kokkuhoidmise jõud. Ning kui teisiti ei saa, võib ka kirikusse minna.“

EESTI KAITSEVÄE PEAKAPLAN EMEERITUS TÕNIS NÕMMIK:

„Mina usun seda, et Eesti usk on ristiusk. See on enamiku eestlaste ja ka teiste siin elavate inimeste usk. Muidugi meil on siin ka juute, aga nendega meil on vähemalt üks ja seesama Jumal. Siin on ka teisi inimesi, kaasa arvatud need, kes peavad end eestlaste ürgusu järgijateks, aga nemad on kindlasti vähemuses. Lisaks on need inimesed, kes vähemalt praegu ei ole oma usus üldse mitte kindlad. Kuid üldiselt võib ikkagi kindlalt öelda, et Eesti usk on ristiusk.“

3D KOGUDUSE VANEM JA KOOLITUSPASTOR; AASTAIL 2008–2016 EESTI EVANGEELIUMI KRISTLASTE JA BAPTISTIDE KOGUDUSTE LIIDU PRESIDENT OLNUD MEEGO REMMEL:

„Eesti usk on läbi aegade eestlasi ja laiemalt eestimaalasi kandnud usuliste veendumuste võrgustik, mida väljendatakse ühistes usuelulistes ja laiemalt sotsiaalkultuurilistes praktikates.“

EELK PEAPIISKOP URMAS VIILMA:

„Eesti inimene on religioosne, kohati isegi rohkem kui meie naabrid põhjas või lõunas.

Eesti inimese usku iseloomustab sisemine veendumus nähtamatu maailma olemasolust ja mõjust inimese elule ilma, et ta püüaks või vahel ka oskaks oma veendumusi defineerida või konkretiseerida. Meil on sisemine aukartus nähtamatu maailma ees, mida ainult need, kes on teadlikult õppinud mitte uskuma, endale tunnistada ei taha.“

TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA ASUTAJA JA EMERIITREKTOR, TITULAARPRAOST, EELK MUSTVEE KOGUDUSE ÕPETAJA EENOK HAAMER:

„Meie esivanemad on Jumalat tunnetanud lähedal olevana, mitte kaugel ja kõrgel paikneva valitsejana. Seda ei saa teismoodi mõista kui armastuses, peab olema vastastikune armastussuhe. Jumal armastab mind ja mina Jumalat.

Eestlastel on rahvapärane ütlemine „Jumala perset ei tohi peksta“. Sest Jumal on nii lähedal, et kui mina leian, et Jumal ei toimi minu meele järele, siis tahaksin ma temale ata-ata anda. Aga vanasõna ütleb, et ära seda siiski tee, sest sina ei saa aru, miks Ta niimoodi tegi. Eesti usk on tõesti usk igapäevaelus lähedal olevasse Jumalasse.“

AHVENAMAA PRAOST, EELK TALLINNA PÜHA VAIMU KOGUDUSE ABIÕPETAJA MÅRTEN ANDERSSON:

Eesti usk

Rahutult puhuv tuul. Tume taevas. Kisub äikesetormiks jälle. Ootamatud päikesekiired valgustavad taevast.

Ei ole pime enam. On turvaline olla. Saame hakkama. Jälle ükskord. Jõuame pärale.

EELK KUUSALU LAURENTSIUSE KOGUDUSE ÕPETAJA JAANUS JALAKAS:

„See on liiga lihtne ja labane ning harimatu küsimus. Tundub, et kahjuks vaimulikud ise ei usu Jumalat ja siis on vaja selliseid hüpoteese-küsimusi esile tõsta, et justkui meist endist miskit sõltub. Jumal annab ja võtab, Tema nimi olgu kiidetud.“

EELK VIRU PRAOSTKONNA PRAOST JA RAKVERE KOGUDUSE ÕPETAJA TAUNO TOOMPUU:

„Eesti usk peaks olema eestlaslik jumalasuhe. Milline see on? Tihti ebateadlik, sageli hägune, oma taotlustelt siiski innukas. Inimesed otsivad Jumalat. Aga satuvad oma otsingutes tihtilugu rappa. Tihti leitakse ka Tee ja jõutakse Jumalani. Küllap seegi usk jääb siis pisut isesuguseks. Igal juhul ei ole eestlaslik usk äärmuslik ega fundamentalistlik. Kui seda siin leidub, siis on see mujalt tulnud ja võõrastelt õpitud.“

EELK TALLINNA PÜHA VAIMU KOGUDUSE ABIÕPETAJA EHA KRAFT:

„Kui ma teen leerilastega tööd ja me räägime nendega usutunnistusest, siis selgub, et eestlane ei erine mitte mingit pidi keskmisest eurooplasest. Religioonisotsioloogilistest uuringutest on selgunud, et tendents on sinna, et võetakse see, mis sobib. See, mis ei sobi, jäetakse võtmata. Kui tekivad väga suured augud, siis pannakse kuskilt mujalt midagi augu täiteks.

Lugesin hiljuti, kuidas teispool suurt lompi kirjutas üks pastor, kuidas tema elu suurim väljakutse oli üks koguduse vanem daam, kes kogu aeg tahtis kirikusse ja sh armulauale tulla koos kassiga. Luba saadud, püüdis ta armulaualeiba järjekindlalt ka kaasa võtta. Kui pastor talle selgitas, et see ei sobi ja nii ei tohi, siis ta ütles, et kuna on surmkindlalt veendunud, et kass on tema kadunud abikaasa reinkarnatsioon, siis on tema kui ontliku kristlase kohus seista selle eest, et tema abikaasa isegi sellisel kujul ikkagi armulauast osa saaks. See on nüüd markantne näide. Aga samas – kui mul tuleb leerilaps ja ütleb, et on eelmises elus teinud midagi halba ja nüüd selles elus ta saab tagasi selle, mis ta eelmises elus tegi, siis vahet tegelikult ei olegi, põhimõte on sama. Kuidagi niimoodi eestlased usuvadki.“

EELK PILISTVERE ANDREASE KOGUDUSE ÕPETAJA HERMANN KALMUS:

Eesti usk

Meie usk on metsa poole, tavandina Taeva poole,

lootusena Looja peale, julgustatud Isa heale.

Usk on armastuse vägi, ilmub naise ihu läbi,

Taeva Isa armuvägi, mehe sõna kindel käsi.

Palehigis jätku leiba, Looja Vaimus rahu leida,

inimlapsed omamoodi, siiski Jumalas kõik loodi.

Põrm läeb ikka aina mulda, millest meile võrsub kulda,

kõik loodu Suures Jumalas on sama armu maitsemas.

EELK TALLINNA PÜHA VAIMU KOGUDUSE ÕPETAJA GUSTAV PIIR:

„Eesti usk pole seotud organiseeritud struktuuridega ega ühe usundi või konfessionaalse grupeeringuga, vaid pigem on igale üksikinimesele oluline pühaduse tunnetamine elu ja aja rütmis individuaalsel tasemel. Avalik tunnistus oma usust Eestis on tagasihoidlik ja rahulik. See, mis suure käraga seotud, ei lähe peale.

Eestis võime öelda, et meie kultuuri juured on seotud kristlusega ja seal leiduva luterlusega, kuid tihti pole inimestele enam selge, mis see luterlus ja kristlus tänapäeval on.

Kogukonnana kogunemine ja kogudusena koos käimine on üldiselt seotud traditsiooniga.

Eestimaal on olemas neid inimesi, kes oma usku väljendavad aktiivselt ning sihikindlalt, andes oma abi ja nõuga omapoolse panuse Eesti üleskonna hüvanguks.“

EELK TALLINNA TOOMPEA KAARLI KOGUDUSE ÕPETAJA JAAK AUS:

„Eesti usk on sünkretism. Iga inimene loob endale oma usu, mis talle sobib ja meeldib. Lasin mõnda aega tagasi koolis õpilastel kirjutada, mida nad religiooniõpetuse tundidest arvavad. Päris mitu inimest kirjutasid, et neile kursus väga meeldis ja vahva oli religioonist nii palju teada saada. Lõppu kirjutasid nad umbes sellise mõtte, et tegelikult oleks hästi tore, kui iga inimene võiks luua iseenda usu. Nende meelest oleks see õige tee – leida sobilikest religioonidest omale see, mis neile sobib, sellest teha omale see, millesse uskuda, ja see aitaks neil olla õnnelik ja rõõmus. See pani mind mõtlema, et Eesti usk ongi saamisusk – „Usk peab andma mulle kõike seda, mis pakub mulle rahuldust, rõõmu, rahulolu, lohutust, kinnitust ja julgustust nendel hetkedel, kui mul on seda vaja!“. See on kindlasti omakasu peal ja enese poole pööratud.

Kristlus olemuselt vastandub sellele mõttekäigule. Kristluse esmane eesmärk on ikkagi oma elu pühendada Jumalale ja kaasinimesele, mitte mõelda sellele, kuidas sellest rahuldust saada.“

EELK TALLINNA PEETELI KOGUDUSE ÕPETAJA ALO MARTINSON:

„Eesti ja eestlaste usk on heas mõttes sünkretistlik. Leiame endis head, armastavat, toetavat ja edasiviivat usku väga erinevates vormides – sõnas ja teos, vaikuses. Vaimu oskame hästi sildistada ja ka kirjeldada. Usu üle vaidlemine ei ole meile võõras. Meie uudishimu ja tõejanu kannavad meie mõtteid üsna tihti Jumala radadele. Mina usun küll, et Jumala riigi uksele koputajate hulgas on väga palju eestlasi, ja uks avaneb. Mulle meeldib mõelda usust kui Jumala annist-kingitusest. Seetõttu usun, et ka meile antud usk, nii religioosne-kiriklik kui ka rahvuslik ja inimlik, on taeva kink. Usk kodusse, perekonda, meie oma asjadesse ja lauludesse – kõik see kokku ongi Eesti usk. Selle eest olgem tänulikud ja tundkem rõõmu. Pühakiri on ühe rahva kirju lugu. Ka meie oleme üks rahvas sellesama taeva all, meil on oma usk ja lugu. Meil on usku, meie usk on külluslik, st me ei keela endile uskumist millesse ja kellesse iganes. Me tahame, et usk oleks ja aitaks.“

EELK LÄÄNE PIIRKONNA PIISKOP, HAAPSALU PÜHA JOHANNESE KOGUDUSE ÕPETAJA TIIT SALUMÄE:

„Eesti usk on meie soome-ugri mõtlemine koos heebrea arusaamadega. Eesti usk on väga looduslähedane – kõigel elaval on hing. Eestlane ei otsi Jumalat ainult kivist ehitatud hoones, vaid pigemini looduses ja oma varjatud minas. Määrav ei ole ainult see, et mina usun Jumalat, vaid ka see, et Jumal usub minusse ja usaldab mulle ülesande ja vastutuse.“

EELK TARTU ÜLIKOOLI JAANI KOGUDUSE ÕPETAJA TRIIN KÄPP:

„Eesti usk on mitmekülgne ja vahel salajane. Ristiusk on oikumeeniline ja piiriülene. Eesti usk on oma teadmatuses aga osaliselt ka kurblooline – eelarvamuste ja tõketega.“

TALLINNA ABIPRAOST, EELK TALLINNA PÜHA NEITSI MAARJA PIISKOPLIKU TOOMKOGUDUSE ÕPETAJA ARHO TUHKRU:

„Kui me räägime rahvuspõhiselt, siis puudutab see loomulikult omariiklust: keele ja kultuuri püsimajäämist ja säilitamist. Kui räägime usust kui religioonist või väärtustest, mis on üle inimese, siis need on mõneti kattuvad, need väärindavad ja väärtustavad inimest – et näidata, et mitte meie siin ei ole kõige vägevamad, vaid on veel Võimsam, kes annab meie elule mõtte, sihi ja ülesande.“

JÄRVA PRAOSTKONNA PRAOST, TÜRI PÜHA MARTINI KOGUDUSE ÕPETAJA TEET HANSCHMIDT:

„Ma arvan, et Eesti usk on olemas küll – minu jaoks on luteri usk Eesti usk.“

EESTI KRISTLIKU NELIPÜHI KIRIKU KURESSAARE SIIONI KOGUDUSE PASTOR MARGUS MÄEMETS:

„Mulle tundub, et Eestis valitseb üsna suur vaimne segadus. Vähe on tõelist usku, mis tagab pääste. Paljud igatsevad ja otsivad vastuseid, aga olles vaimselt kirjaoskamatud, saadakse mürgitatud valega.“

EESTI KRISTLIKU NELIPÜHI KIRIKU TOOMPEA KOGUDUSE VANEMPASTOR AGO LILLEORG:

„Üldisemas mõttes on Eesti usk eestlaste sisemine hoiak oma kodumaasse, kristlikku kultuuri- ja ajaloopärandisse. See väljendub väärtuste, traditsioonide ja esivanemate usu edasiandmises põlvest põlve, isegi vaatamata välistele ohtudele.

Meie esivanemad ammutasid elujõu kristlikust usust. Eesti usk ei ole ainult see, mis meil täna on, vaid see on ka see, mis oli meie esivanematel. Täna me seisame nende usu, väärtuste ja veendumuste peal, sest me elame nende rajatud alusel. Meie tänane arutelu Eesti usu üle ei peaks piirduma vaid sellega, mis meil täna on, vaid millise aluse me rajame nendele, kes tulevad meie järel. Kas ja mis on väärtused, veendumused ja pärand, mis neid kannab? Seega on arutelu Eesti usu üle äärmiselt oluline, sest eestluse juurde on alati kuulunud järglaste peale mõtlemine.“

EESTI PIIBLISELTSI ASEESIMEES, HAAPSALU BAPTISTIKOGUDUSE PASTOR EENOK PALM:

„Eesti usk on kristlik mõtteviis, mille alusel sõnastab Eestimaal elav inimene oma usku Jumalasse ja paneb selle tegudesse. See inimene peab olema Eestis elanud vähemalt 25 aastat, ühe inimpõlve. Eesti usk on põhjamaiselt vaoshoitud, aga piisaval põhjusel siiski kirglik ja aktiivne. Eesti usk on seotud laulmisega – isegi siis, kui inimene viisi ei pea, ta vähemalt suhtub sellesse austusega.“

EAÕK PIISKOP EELIJA:

„Eesti usk on ettevaatlik. Eestlased hindavad asja sisu ja oskusi, mitte lihtsalt ametikohta või nimetust. Seda, kas mingi asi on imettegev või päästev või püha, tahavad nad ise järele katsuda. Mõnede eestlaste jaoks on usk justkui ilma kindla elukohata olemine, usk viib neid ükskord ühte kohta, teinekord teise ja siis kolmandasse. Need kohad võivad olla erinevad kristlikud kirikud, aga võib ka olla n-ö kõigeusklikkus. See puudutab kõiki eestimaalasi – usutakse Jumalat, ümbersündi, tarokikaarte, kurja silma, imettegevaid ikoone jne.“

EAÕK SINDI JUMALAILMUMISE KOGUDUSE PREESTER ENOS HEINSOO:

„Kristlasena on minu jaoks usu mõiste midagi väga selget, aga samal ajal sõnulseletamatut. Kirikuisad on määratlenud nii, et usuinimene on see, kes on olemuslikult aru saanud oma langenud loomusest. Tema süda on alandlik ja teod julged, sest ta ei karda surma ega pea seetõttu iga päev tundma hirmu oma eksistentsi pärast – Issand hoiab ja kaitseb julget. Aga mis puudutab eestlase usku, siis seda on raske öelda. Kas eestlasele on midagi püha? Jah, me kaitseme küll hõlmikpuud, küll paju, Emajõge ja kõiki metsasid, aga kas see on meile püha või petame endid? Usu jaoks on oluline pühaduse mõiste. Midagi, mis on nii puutumatu, et minu mure on see, et ma ei kaotaks sellega sidet mitte mingil viisil, sest see oleks endale surmalaadne. Ma jään vastuse võlgu, mis on Eesti usk, sest minu, kristlase jaoks ei ole teist varianti kui Kuningriik – Taevariik on kuningriik ja ma soovin sellist elukorraldust ka maa peale, nagu me Meie Isa palves palumegi.

Milline on Eesti usk? See on olemuslik küsimus. Kui me ei hinda aegadeüleseid seadmisi, ei kooldu nende järgi ehk ei distsiplineeri end kõigis vabadustes, siis meil ei ole tulevikku. Usus väljendub meie arusaam elu alusküsimustest, sellest peaks kõik pihta hakkama.“

EELK NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KOGUDUSE ÕPETAJA MART JAANSON:

„Mina näen sõnapaari „Eesti usk“ tähendust kahte moodi – eeldusel, et selles sõnapaaris kirjutatakse Eesti suure tähega, on Eesti usk:

1) usk sellesse, et Eesti riigil on tulevikku;

2) selline usk, mis on Eesti riigi sünni juures kõige tähtsamat rolli mänginud, ehk luterlus.“

EELK KANTSLER JA KAMBJA KOGUDUSE ÕPETAJA ANDRUS MÕTTUS:

„Ma ei tea, mis on eestimaalaste usk. Ma tean, et suur osa eestlastest usub kosmilise õigluse seadusesse. Nad usuvad, et kui sa kellelegi halba teed, siis tuleb see sulle tagasi. Kristlaseks tunnistavad end vähesed, kuid kirikusse suhtutakse lugupidamisega. Kui eestlase käest küsida, millesse ta usub, siis usutakse iseendasse, töökusesse, sihikindlusesse. Kui vaadata eestlast distantsilt, siis usub ta horoskoopidesse, talismanidesse, kalasoomustesse rahakotis, mis toovat raha sisse. Ühesõnaga – usutakse igasugust jama.

Inimesed, kes oma elu lahtiste silmadega elavad, hakkavad taipama, et on olemas veel midagi – meist kõrgemat –, mis või kes mõjutab meie elu ja saatust. Sügavamat tõde otsides jõutakse Piibli, Jumala ja Jeesuse Kristuseni. Ühel hetkel jõuab meieni teadmine, et maine elu on kõigest lühike lõik palju pikemast teekonnast, et maine surm ei ole lõplik, et meie aeg ja anded on antud meile mingi kindla eesmärgiga. Siis hakkab meie elu muutuma. Andmine muutub saamisest tähtsamaks, vastutus saab teistsuguse mõõtme, hukkamõist asendub mõistmisega, me hakkame armastusest uutmoodi aru saama. Siis saavad meist kristlased, nõnda nagu meie, eestlased, kunagi olime.“

SELISE BAPTISTIKOGUDUSE PASTOR KOIT KASK:

„Eesti usk on paganausk. Kristluse mõju on taandunud ja usutakse ebajumalaid.“

MOOSTE BAPTISTIKOGUDUSE PASTOR ERMO JÜRMA:

„Eestis on palju uskusid. Tõeline usk on aga usk Ainujumalasse. Päästeusk, mida on kuulutatud sajandeid. Kui keegi tahab seda leida, siis ta ka leiab.“

EESTI METODISTI KIRIKU ORDINEERITUD VANEM, EMK KAPLANITEENISTUSE VANEMKAPLAN RAIVO NIKIFOROV:

„Eesti usk on protestantlik. See on andnud inimestele vabatahtliku tegutsemise impulsi, pannes nad tegutsema oma riigi heaks, muutes seda järjest paremaks – sest neil on ka Taevariik.“

EESTI EVANGEELIUMI KRISTLASTE JA BAPTISTIDE KOGUDUSTE LIIDU OLEVISTE KOGUDUSE VANEMPASTOR SIIM TEEKEL:

„Ma tean, mis on minu usk. See on usk Jumalasse ja Lunastajasse. Ma usun, et see on ka Eesti usk.“

EELK TALLINNA ROOTSI-MIHKLI KOGUDUSE ÕPETAJA PATRIK GÖRANSSON:

„„Eesti usk“ kõlab nagu soov Kristust eestistada, aga selle asemel peaksime kõik püüdma muutuda Kristuse-sarnaseks. Õige usk saab jõudu ikka kirikust, mitte taarapunktist.“

TALLINNA KALJU BAPTISTIKOGUDUSE PASTOR VILVER ORAS:

„Kui sa ei usu üht tõelist Jumalat, siis sa usud mida iganes. Eestlane on veidi ebausklik, natuke kõigesse uskuv, aga peab end uskmatuks.“

EESTI KRISTLIKU NELIPÜHI KIRIKU LÕUNA-EESTI PRAOST, PÕLTSAMAA JORDANI KOGUDUSE PASTOR MEELIS MAIKALU:

„Paljude arvates usuleiged eestlased on mu arvates hoopis väga usklik rahvas, eestlaste usk on mitmepalgeline – usutakse kõike ja mida iganes. Usk võiks olla see, mis suhestab uskuja Jumalaga ja samas ka inimesed üksteisega. Loodan, et oleme liikumas selles suunas, et jõuda usuni, mis viib Jumalani ja ühendaks meid eesti rahvana ka omavahel.“

EESTI METODISTI KIRIKU SUPERINTENDENT ROBERT TŠERENKOV:

„Eesti rahvale on väga omane usk vabadusse. Usk iseseisvasse rahvasse, oma kultuuri, enesemääramisõigusesse. Tõeline vaimne vabadus tuleb aga usus Jumalasse.“

MOSKVA PATRIARHAADI EESTI ÕIGEUSU KIRIKU ÜLEMPREESTER IGOR PREKUP:

„Kui on kohane siduda sõna „usk“ mingi rahva nimetusega, siis ainult selles mõttes, et see usk on teda kujundanud. Küsimus on vaid selles, et rahvas ei unustaks ega ajaks segamini, milline usk ...“

EESTI METODISTI KIRIKU PASTOR, EELMINE SUPERINTENDENT TAAVI HOLLMAN:

„Eesti usk on Eesti inimeste uskumuste kogum. Kuna uskumuste ampluaa on lai, siis ei ole Eesti usku võimalik nii üheselt kirjeldada. Soovitan igale Eesti inimesele sellist usku, mis sajaprotsendiliselt lahendaks tema eksistentsiaalsed küsimused ning garanteeriks tema turvalise tuleviku teispoolsuses! Olen enda jaoks selle garantii leidnud usus Jeesusesse Kristusesse, Tema õpetusse ja isikusse ning Temale kuuletumises.“

EELK VIIMSI JAAKOBI KOGUDUSE ÕPETAJA MIKK LEEDJÄRV:

„EESTI USK tundub olevat kõige lihtsam ja kergem moodus väljendada inimesel oma südame veendumusi, kuid see lihtsus osutub vägagi sageli suureks keerukuseks, sest inimene ei oska sõnadesse panna oma usku ega seda, mida südames tunneb. Nii ongi sel sõnapaaril väga lai ja mitmepalgeline tähendusväli, kellegi jaoks väljendab see eestlaste uskumisi jumalasse või Jumalasse, kellegi teise jaoks aga usku Eestimaa vabaduse püsimisse või siis sootuks midagi kolmandat või neljandat või kes teab mitmendat. Kuid kindel on, et EESTI USK on iga eestimaalase südames – tunne, mida tekitab see imeline ja armas maanurk. Selles tundes on tänulikkust, selles on rõõmu ja aupaklikkust – vahel ei oska seda kõike lihtsalt tähele panna.“


← tagasi   ↑ üles
 
  LIIKMESKIRIKUD
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik / Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit / Eesti Metodisti Kirik / Rooma-Katoliku Kirik  / Eesti Kristlik Nelipühi Kirik / Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit / Armeenia Apostliku Kiriku Balti piiskopkond / Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik / Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik / Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik /
   
Tehnika 115, 10139 Tallinn | tel 646 1028, ekn(ät)ekn.ee | SEB EE431010052039486002