eng | est 




  Uudised
 
KONVERENTSI "MAARJAMAA - AJALOO TEADMUSEGA EILSEST HOMSESSE" SALVESTISED
20.11.2015

 

17.-18. novembril 2015 toimus Tartu Ülikooli peahoones konverents "Maarjamaa – ajaloo teadmusega eilsest homsesse". 

Konverentsi salvestised on leitavad Tartu Ülikooli Televisiooni kodulehel aadressil www.uttv.ee , alamenüüst valida Videod

 

Ettekannete lühitutvustused

Marju Kõivupuu: Maarja ja Maarjamaa (rahva)kultuuri diskursuses. Ettekandes käsitleti Maarjat ja Maarjamaad kui ambivalentset sümbolit Eesti religioosse, kultuurilise ja poliitilise identiteedi diskursuses ning (talu)rahva kultuuris laiemalt.

Vello Salo: Maarja lugu ja Eesti kirikulugu. Olgugi et Eesti ristikogudus sündis juba aastal 1215, mil ristiti esmakordselt suur hulk eestlasi, on Eesti kirikulugu veel kirjutamata. Meil on küll olemas hulk uurimusi üksikute kirikute ja küsimuste kohta, kuid pole neid kõiki hõlmavat koguteost. Ettekandes pakuti autoripoolse lahendusena üks „lugu“ – „Maarjamaa ristikoguduse lugu“, mille kirjutamine ettekandjal käsil on.

Eenok Haamer: Maarja tähendus Eesti rahvausus ja mida see peaks tähendama täna. Maarja on Eesti rahvale olnud üks Jumala nimedest. Kui täna osataks ja oldaks valmis nii siiralt Jumala poole pöörduma ja Teda usaldama, siis oleks Eesti rahval tulevikku.

Lea Altnurme: Vikaarkristlusest. Ettekandes tuli juttu etniliste eestlaste hoiakutest kristluse suhtes 21. sajandi alguse Eestis. Arutluse lähtekohaks oli tõsiasi, et kuigi eestlaste hulgas on vaid viiendik neid, keda võib pidada kristlasteks uskumuste ja praktikate poolest, siis ometi üle poole neist toetavad kristlust või vähemalt avaldavad oma sümpaatiat selle suhtes. Kuidas selline hoiak võib olla kujunenud?

Tauno Toompuu: Kirik uues meedias. Internetiajastul ei pea religioossetele küsimustele vastuste leidmiseks tulema enam kirikusse. Ka koguduseelus saab osaleda läbi internetipõhiste keskkondade ja suhtlusvõrgustike ilma füüsiliselt kohale tulemata. Kiriku ülesanne on võtta taolisi uuel moel osalejaid tõsiselt ja otsida viise oma virtuaalse koguduse parimaks teenimiseks.

Ingmar Kurg: Kristliku kuulutuse vastuvõtmisest ühiskonnas. Kristlik kuulutus juhindub sõnumist, milleks on tunnistuse andmine Jeesusest Kristusest, ning eesmärgist, milleks on Jumala armastuse ilmsiks-saamine inimese igapäevaelus. Eesti kristluse tänapäevaseid konfessionaalseid suundumusi ilmestavad erinevad ootused selles, kuidas inimesed võivad kuulutusele vastata: rõhuasetusega rahva vaimse ja kultuurilise elujõu tugevdamisele; inimese elu eesmärgistamisega elavas osaduses Jumalaga; isiklikule pöördumisele ning elumuutusele suunatud kuulutusega; oikumeenilise motiivina kristliku väärtussüsteemi toimimiseks ühiskonnas ja inimsuhetes. Ettekanne selgitas religioonisotsioloogiliste küsitluste andmeid analüüsides, millised ühiskonna grupid on avatud nimetatud erinevatele konfessionaalsetele rõhuasetustele kristlikus kuulutuses.

Peter Allan: Kirik postkristlikus ühiskonnas: mõned britilikud mõtted inglasest anglikaanilt. Ettekandes vaadeldi ilmalikustumise mõningaid tahke. Seda mitte ainult kiriku ja ühiskonna suhete võtmes vaid ka protsessis, milles modernsuse põhiväärtused ja huvid on usklike ilmavaadet osavalt mõjutanud. Selle kaudu suhestub teise aastatuhande Euroopa kirikulugu modernsuse idee kui sellisega – teema, mida on hiljutistes uurimustes liiga vähe tähele pandud. Ettekande lõpuosas otsiti kristlikust traditsioonist juhatust kolmanda aastatuhande järgnevateks kümnenditeks 

Pavel Hošek: Kirik postkristlikus ühiskonnas Tšehhi Vabariigi näitel. Tšehhi Vabariik on vaieldamatult üks ilmalikumaid riike maailmas. Religioosseid institutsioone (kirikuid) mitteusaldavate inimeste hulk on Euroopa kõrgeim. Möödunud kolme kümnendi jooksul on Tšehhi akadeemilised ringkonnad selle fakti seletuseks välja pakkunud ja läbi diskuteerinud mitmeid ajaloolisi, sotsioloogilisi, kultuurilisi ja poliitilisi seletusi. Ettekandes võeti kokku siiani toimuva õpetlaste diskussiooni – mis on Tšehhi ühiskonna intensiivse ilmalikustumise ainulaadse protsessi olemus ja põhjused – kõige olulisemad tulemused. Samuti käsitleti kirikupoolse vastureaktsiooni tähtsaimaid vorme.

Atko Remmel: Eestlased on ateistid. Usu möga meid ei köida.Viimasel ajal on rahvuslikku eneseteadvusse kinnistunud motiiv eestlastest kui maailma vähimreligioossest rahvast. Ettekanne andis lühiülevaate selle idee arengust ja võimalikest algetest ning uuris selle põhjendatust „Elust, usust ja usuelust 2015“ sotsioloogiliste andmete valguses.

Ringo Ringvee: Kristlus ja teised vaimsed praktikad viis aastat hiljem. Uuringu “Elust, usust ja usuelust 2010” tulemused tõid esile, et eestlastest koguduseliikmete uskumusmaailmad sisaldavad küllalt palju selliseid uskumusi ja tavasid, mida tavapäraselt kristlikeks ei peeta. Ettekande eesmärk oli heita pilk olukorrale viis aastat hiljem – kas ja millised on suundumused ja trendid täna. Samuti vaadeldi võimalusi, kuidas võiks teiste vaimsete praktikate olemasolu ja iseloom anda võimaluse paremini mõista eestlaste võimalikke kokkupuutepunkte kristlusega.

Meego Remmel: Kogudused võrguühiskonnas. Arenevas võrguühiskonnas väheneb usaldus religioossete institutsioonide suhtes. Spiritualiteet on kõnekam kui religioon. Kogudustel tuleb jagada oma parimat hierarhiliste struktuuride lagunemise ning võrgustike kujunemise ja neis areneva kogukonnatunde keskel.

Kaido Soom: Millesse usub tänapäeva Eesti kristlane? Ettekanne sisaldas Eestimaa kristlaste usu- ja maailmavaate analüüsi. Ettekandes uuriti „Elust, usust ja usuelust 2010 2015“ tulemuste põhjal, kuidas see on viimaste aastate jooksul muutunud.

Liina Kilemit: Kirikute ja usuliikumistega liitumise põhjustest. Ettekandes arutleti küsitluse „Elust, usust ja usuelust“ tulemustele tuginedes selle üle, miks inimesed tänapäeva Eestis liituvad kirikute ja usuliikumistega, miks käiakse või ei käida jumalateenistustel, milline on see teemadering, millest soovitakse kirikus kuulda ning milline peaks meie inimeste arvates olema kiriku roll erinevates ühiskonnaelu valdkondades.

Urmas Viilma: Kiriku homne päev – kas viimsepäeva laupäev? Ettekande keskenduti järgmistele küsimustele: (1) Kirik – kas Jumala armu vahendaja või inimese usuvabaduse raamistaja? (2) Kiriku vastavus inimeste ootustele – kas igavene möödarääkimine? (3) Kas kirik päästab ennast või inimesi?

 


← tagasi   ↑ üles
 
  LIIKMESKIRIKUD
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik / Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit / Eesti Metodisti Kirik / Rooma-Katoliku Kirik  / Eesti Kristlik Nelipühi Kirik / Adventistide Koguduste Eesti Liit / Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus / Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik / Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik / Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik /
   
Tehnika 115, 10139 Tallinn | tel 6461028, 5122564, ekn(ät)ekn.ee | SEB EE431010052039486002
Esileht