Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretäri Eerik Jõksi ettekanne konverentsil “Koos suudame rohkem” Tallinnas 10.05.2002

Kuna kuritegevus on ühiskondlik probleem, lasub kohustus ja vastutus selle probleemiga tegelemisel kogu ühiskonnal: valitsusasutustel ja kodanikeühendustel.

Me räägime küll kuritegevusest kui sotsiaalsest probleemist, aga kuritegevuse juured on esmalt ikkagi moraalis. Moraali puudumine on esimene oht Eesti julgeolekule nii sise- kui välisjulgeolekut silmas pidades. Ühiskonnas on palju erinevaid gruppe, kelle arusaamine moraalist on diametraalselt erinev. Riik on iseendaga riius ja vajab sisemist ühendamist.

Euroopa ühiskond toetub algupäraselt kristlikule maailmavaatele. Kui kaugele oma aluspõhimõtetest võib üks ühiskond minna, ilma et korratus muutuks kaoseks.

Eesti Kirikute Nõukogu on asutatud selleks, et väärtustada ja alal hoida Euroopalikke väärtushinnanguid. Ka kriminaalpreventiivses tegevust on lähtutud samadest põhimõtetest.

Hoolimatus ja ükskõiksus ennast ümbritseva suhtes, mis on saamas suure osa meie rahva elustandardiks, ei vähene ainult kampaaniate, määruste ja seadustega vaid vaimse rikkuse suurendamise ja püsivate väärtushinnangute kujundamisega.

Olulisim osa kriminaalpreventsioonis on elu väärtustava maailmavaate õpetamine nii kodus kui koolis. Ei ole võimalik kontrollida iga inimese igat sammu, küll on aga võimalik saavutada, et inimesed ise kontrollivad oma tegevust, võttes arvesse ka ennast ümbritsevate inimeste ja keskkonna huvisid.

Oma kriminaalpreventiivse tegevuse tagajärjel on Eesti Kirikute Nõukogu kuulutanud kriminaalpreventsiooni prioriteediks kohustusliku religiooniõpetuse õpetamise põhikoolis. Sellise hariduse andmine loob eelduse kasvatada üles uusi põlvkondi inimesi, kellel on aukartus elu ees ja kes vaagivad oma tegusid lähtudes põhimõttest: “Ära tee teisele seda, mida sa ei taha et sinule tehakse”.

← tagasi   ↑ üles